Heategevusliku festivaliga toetatakse Ukraina noorte muusikaharidust
Teisipäeval saab alguse tänavune Tallinna Talvefestival, mida korraldab muusikute fond PLMF. Ettevõtmise eestvedaja Pille Lill rääkis fondi olemusest, talvefestivali tänavuse heategevusliku suuna valikust ning muidugi ka sellest, millised andakad muusikud sedapuhku lavale astuvad.
Liisi Kanna
Pille Lille Muusikute Fondi (PLMF) sünnipäeval on paslik esmalt meenutada, kuidas see alguse sai?
Muusikute fond sai asutatud 7. veebruaril 2003. aastal. Toona toimus Tallinna Raekojas uhke vastuvõtt ja tutvus. Aga põhimõtteliselt sai fond alguse ühest Inglise lordist, kellega me teineteist ei tundnud, aga kes oli mu austaja ooperilavalt. Õppisin sel ajal Londonis ja ühel päeval tuli Lord Carlisle ja ütles, et sooviks mind aidata. Vastasin, et minul isiklikult pole abi vaja, aga muusikud vajavad Eestis abi küll. Nii sündis see idee.
Mis on selle 21 aasta jooksul kujunenud fondi olulisemateks tegevussuundadeks?
Algselt planeerisin, et hakkame tooma õppejõude Eestisse. Kuna ma ise õppisin ühes maailma tipp-ülikoolis, siis tunnetasin, et ka meile oleks vaja tuua väga kõrgel tasemel õppejõude. Aga juba poole aastaga oli selge, et seda praktiliselt teha ei ole võimalik, sest tipp-juhendajate toomine on väga kallis – lennud, majutus, honorarid. Seda võimalust meil kahjuks toona ei tekkinud. Kujunes aga hoopis nii, et hakkasime korraldame muusikutele töövõimalusi, sest muusikud on Eestis küllalt vähe angažeeritud. Nende vajadus olla laval on kordades suurem, kui Eestis nende nimel tegutsevad organisatsioonid suudavad pakkuda. Nii sai alguse kontserdikorraldus. Koostasin just väikese statistika – eelmine aasta toimus meie eestvedamisel ligi 200 kontserti üle Eesti. Fondi algusest peale oleme korraldanud ka Tallinna Kammermuusika Festivali, mis tähistab augustis 20. sünnipäeva. Lisaks erinevad projektid, meistriklassid, konkursid ning Tallinna Talvefestival toimub tänavu 17. korda.
Liikudes talvefestivali juurde, kas see on algusest peale olnud heategevuslik ettevõtmine?
Festivali teisest toimumisaastast alates sai loodud sinna juurde heateoalgatus „Tõsta pilk ja ava süda“ ning seda väga lihtsal põhjusel. Kui andsin intervjuusid või rääkisin muusikute elust, siis kõlas sageli arvamus, et muusik on üks niisugune oma ruumi kapseldunud inimene, harjutab pilli ja maailmast suurt midagi tea. Et tal ei jää aega end maailma asjadega kursis hoida. Tahtsin näidata, et tegelikult on see vastupidi! Kuna muusikud läbi oma eriala peavad avama südame heliloomingule ja muusikale, siis nad kahtlemata näevad ja tunnetavad kõike. Väga paljud muusikud maailmas on algatanud erisuguseid aktsioone ja asutanud fonde, ka näiteks sõjavastaseid rahufonde. Nii et me näeme ja kuuleme kõike, vaatamata sellele, et harjutamine ja esinemine võtab lõviosa meie ajast.
Rääkides sõjast, kuidas tänavuse talvefestivali heategevuslik suund valitud sai?
Iga kord oleme toetust kogunud erineva eesmärgiga – alustasime näiteks Käo puuetega laste keskusest, viimased korrad aitasime Vähiliitu. Aga kui sõda algas, siis kohe aprillikuus, kaks aastat tagasi, helistasin Kiievi konservatooriumisse. Ütlesin, et läheksin väga heal meelel sinna andma meistrikursuseid, lihtsalt omal kulul. Nad olid hästi vaimustuses ja tundus, et see asi hakkab edenema. Maikuus aga andsid nad mulle teada, et ei suuda seda riski võtta, kui minuga midagi juhtuks, sest sõda käib ikkagi täie hooga.
Aga pean nendega siiamaani ühendust ning olen sellest ajast peale väga palju oma hinges ukrainlastega olnud. Ja püüan ikkagi nende meistriklassidega Ukrainasse minna ning selleks kogumegi vahendeid juurde. Kas see nüüd juhtub sõja ajal või hiljem…usume ju kõik, et see sõda lõppeb kiiresti ja siis kohe läheb ka elu edasi. Neil ei ole mingeid võimalusi, et tuua väljapaistvaid juhendajaid lastele muusikakoolidesse ning ka noortele ülikoolidesse. Nad vajavad abi ja selle toetamiseks ongi tänavune „Tõsta pilk ja ava süda“ – muusikaga Ukraina heaks.
Kui palju tulust läheb heategevuseks?
20 protsenti piletitulust läheb otse meistriklasside korraldamisele. Aga juba on tulnud kaasa ka häid ettevõtteid ja organisatsioone, sest tõepoolest, see on ikkagi väga oluline. Selles olukorras, kus need lapsed praegu on, ka põgenikena Eestisse tulnud lapsed – nad on haavatud linnupojad. Pillimäng kahtlemata toetab lapsi ning minnes tipp-muusikuna nendega tööle, suudad sa neid inspireerida, jagada armastust ja anda hingetuge.
Mõne sõnaga ka sellest, mida publikul on tänavusel talvefestivalil oodata?
See on jällekord väga vahva festival. Esimest korda on meil esinemas Henn Rebane. Kuulsin teda ise just detsembris – vanameister või maestro, kuidas me teda ka nimetaks, on erakordses vormis. Temaga koos astub üles Neeme Ots, meie üks säravamaid trompetiste. Kindlasti soovitaksin avakontserti kuulama tulla.
Üks tore kontsert tuleb ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias õppivatelt Ukraina muusikutelt. Kahtlemata tasuvad mainimist meie oma virtuoosid – Sigrid Kuulmann ja Kristina Kriit viiulil ning Ralf Taal, kes on erakordselt kõrgel tasemel pianist. Paljud ei ole võibolla kuulnud ka tšelloansamblit, sest me kõik teame J-Jami, aga festivalil astub lavale Estonian Cello Ensemble ja see on väga uhke koosseis, kes mängivad väga ilusat klassikalist repertuaari.
Lauljatest on hingepalsamit pakkumas Itaalia lauljatar Jessica Pantarotto. Käin juba mitu aastat Itaalias T.O.S.C.A konkursi žüriis, olin viimasel aastal kutsutud žürii esimeheks, ja annan seal välja PLMF-i eripreemiat. Seekord langes minu maitse kokku žürii otsusega ja Jessica Pantarotto, kes võitis konkursi, on nüüd minu kutsel Eestis laulmas.
Ja viimasel kontserdil kuuleb keelpillikvartetti Camerata Musica, keda olen ka püüdnud palju toetada, sest Eestis ei ole enam suuri ansambleid. Kuigi neljaliikmeline ei ole ju tegelikult üldse suur, aga siiski, kui kutsud neljaliikmelise ansambli kusagile esinema, siis see maksab ikkagi rohkem kui kaks inimest.
Festivali lõppkontserdil teeme teatavaks ka MUBA Talent 2024 tunnustuse võitja – perekond Mari-Ann ja Tunne Kelam annavad teistkordselt Tunne Kelami ema Marje Singi ja tema venna Kuldar Singi auks välja preemia noorele andekale muusikule.
Lõpetuseks küsiksin fondi edasiste plaanide kohta, mis on teie nägemus, mida oleks Eesti muusikutel hetkel vaja?
Eesti muusikud vajavad väärtustamist, esiletõstmist meediakanalites, tähelepanu, et meie rahvas tunneks mitte ainult näitlejaid, sportlasi ja popstaare, vaid kõiki meie üliandekaid inimesi. Kuna ma olen ooperilaulja, siis on see valdkond mulle kõige hingelähedasem. Ja ma usun, et meile sünnib Eestisse õige pea rahvusvaheline kõrgel tasemel ooperistuudio, mis aitab noori andekaid lauljaid pärast Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lõpetamist edasi arendada, et nii Estonias kui Vanemuises oleks alati väga tugev järelkasv. Ja et paistaksime järjest enam silma maailma konkurentsis meie ooperitähetedega. Seda ma unistan!
Ning muidugi soovin, et inimesed ikka tuleks meid kuulama, et nad teaksid järjest enam muusikute fondist. Kuna oleme heategevuslik, missiooniettevõtmine, siis vajame palju enam toetust, et oma eesmärke ellu viia. Korraldame järjepidevalt üleriigiliselt palju kontserte, aga vahendeid nende reklaamimiseks napib, sest see tegevus on väga väga kallis. Seetõttu teatakse meist ikkagi vähe. Tulge talvefestivali kontsertidele, toetage Ukraina noori ja kuulake meie andeid! Nad on erakordsed!
