Kas tarkusehambad toovad juurde tarkust? + ALGAB LUULEVÕISTLUS

Meie rännak suutervise kasvatuse alal on jõudnud kolmandasse peatusesse, kus tutvustan teile, milliseid suuri muutusi toimub koolilaste ja noorte suus ning millele tuleb nii lastel kui ka vanematel eriti tähelepanu pöörata.

Helina Schmidt-Qasim

Kooliaastatel hakkab laps iseseisvuma, toitumisharjumusi mõjutab ka sõpruskond. Maiustuste, magusate jookide ja muude suupistete tarbimine kooli- ja vabal ajal ohustab paljude kooliõpilaste ja noorte suutervist.

Kooliaastatel on oluline hoolitseda tervislike toitumisharjumuste eest, vältida näksimist, magus-hapusid jooke ning regulaarselt ja hoolikalt puhastada hambaid. Hambad lagunevad kergesti, eriti hammaste lõikumise faasis. Ebapiisav suuhügieen põhjustab ka paljudel koolilastel igemepõletikku.

Hammaste arengu jälgimine

Lapse hambad arenevad individuaalselt ja varieeruvus hammaste tuleku graafikus on suur ka tervetel lastel. Tüdrukutel on hambumuse areng veidi varasem kui poistel. Hammaste areng ja lapse kasv ei ole ajaliselt tihedalt seotud.

Kooliteed alustades ja kuni kuuenda klassini toimuvad koolilapse suus suured muutused, mida nimetatakse „vahelduvaks hammaskonnaks“. See algab umbes 6. eluaastal kas esimese jäävmolaari või alumise tsentraalse jäävintsisiivi suhu lõikumisega ja lõpeb viimase piimahamba ära tulemisega umbes 12.–13. eluaastal.

Hammaste vahetumine toimub kahe lainena

Esmalt vahetuvad 6.–9. eluaastal intsisiivid ja lõikub esimene jäävmolaar viimase piima molaari taha, mistõttu jääb see tihti lapsele ja ka lapsevanemale märkamata. Siis on paariaastane paus. Seejärel vahetuvad umbes 9.–12. eluaastal ka piimakaniinid ja -molaarid, jäävkaniinide ja -premolaaride vastu.

Piima hammaskond koosneb 20 hambast. Jäävhammaskonda kuulub koos kolmandate molaaride ehk tarkusehammastega 32 hammast.

Tarkusehambad – mis need on ja millal?

Tarkusehambaid tuntakse kui viimaseid purihambaid, mis on hambareas kaheksandad. Need lõikuvad suhu enamasti 16–25 aasta vanuselt. Väidetavalt tuleb tarkusehammaste nimetus sellest, et need hambad tekivad suhu täiskasvanuks saades ehk siis targemaks saades. Teisisõnu, tarkusehambad ise tarkust ei suurenda.

Juuresolevatel joonistel toodud ajakava saab kasutada abivahendina hammaste tuleku jälgimisel. Kui lapse hammaste areng erineb oluliselt tabelis näidatust, tuleks pöörduda hambaarsti poole.

Hammaste lagunemine

Äsja puhkenud hammastel on kalduvus hambaaukude tekkeks. Kõige kergemini tekivad hambaaugud kohtadesse, mida on raske puhastada ja kus hambakatt võib aja jooksul paksult koguneda, näiteks hammaste närimispindadele, igemepiiridele ja hammaste vahele. Kui lapsel on suus ortodontilised seadmed, siis need koguvad eriti kergesti hambakattu, mille eemaldamine nõuab suurt hoolt.

Hamba kinnituskudede põletik

See saab alguse ebapiisava suuhügieeni tõttu. Kui hambakattu ja/või hambakivi ei eemaldata, tekib igemepõletik ehk gingiviit. Igemed hakkavad veritsema, igemed suurenevad ja eemalduvad hamba pinnalt. 

Kui igemepõletiku ei ravita, liigub see sügavamale hamba kinnituskudedesse, tekitades igemetaskuid. Kui igemetaskuid nende algstaadiumis ei ravita, areneb see tõsisemaks kinnituskudede põletikuks ehk parodontiidiks. Suus võib olla halb maitse ja hingeõhk.

Pane tähele!

Kui märkad igemete veritsust on see märk igemepõletikust, mis omakorda tähendab, et veelgi hoolikamalt tuleks puhastada hambavahesid ja harjata hambaid. Hambaniit ja hambahari ei põhjusta igemete veritsust.

Sporti harrastavale noorele

Hambatraumad võivad esineda igas vanuses. Kõige sagedasemad on hambatraumad 7–10-aastaste laste, eriti poiste seas. Kuidas ohtu vähendada?

• Õpetada last kasutama kaitsevarustust jalg- ja tõukerattaga, rulaga, rulluiskudega vms liikumisvahendiga sõites. Oluline on lapsevanema eeskuju.
• Selgitada lapsele pea kaitsmise tähtsust. Mängides ei tohi kõvad esemed sattuda lapse peapiirkonda, eriti hammaste lähedusse. Selgitada, et mängukaaslasi ei tohi tõugata.
• Spordiga tegeledes kasutada kaitsekapesid (hambaarsti poolt täpselt valmistatud või spordipoodides müüdavaid) ja vahetada neid vastavalt lõualuude kasvule.

Viis söögikorda päevas

Koolilaps peaks iga päev sööma hommikust, koolilõunat, koolis või kodus vahepala, õhtust ja õhtust vahepala.

Mitmekülgne hommikusöök aitab koolis hommikupoolne päev mööda saata. Koolilõunal süüakse sooja toitu, salatit või muid lisandeid, piima või petti ja leiba. Pärastlõunal on koolilapse vahepalaks leib või muu teraviljatoode, köögiviljad, puuviljad või marjad ja piimatooted. Õhtu jooksul süüakse õhtusööki ja õhtust vahepala. Kasvav laps peaks saama piisavalt mitmekülgset toitu, et toidukordade vahel poleks vaja maiustusi või muid vahepalasid nautida.

Parim janukustutaja on vesi

Iga päev on vaja juua umbes 1–1,5 liitrit vedelikku. Enamiku inimeste vedelikuvajadus on rahuldatud, kui juua vastavalt janule. Janu kustutamiseks soovitatakse juua tavalist vett.

Toidujoogiks soovitatakse piima, keefiri, petti või vett. Täismahlu ja/või värskelt pressitud mahlu võiks nautida ühe klaas päevas koos toiduga.

Karastusjoogid, lahjad joogid, spordi- ja energiajoogid, enamik maitseveed, täismahlad ja marjamahlad põhjustavad erosiooni ehk hambakudede pindmist kahjustust, mis on tekkinud happeliste protsesside tagajärjel.

Söö ksülitooli, mitte kommi

Ksülitooli tuleks kasutada regulaarselt 3–5 korda, kokku 5 g päevas. Ksülitoolil on kasulik toime just hammaste lagunemise kaitseks.

Maiustusi ei tohi süüa iga päev. Kord nädalas toimuv kommipäev on hea viis, kuid ka siis tuleks kommi nautida maiuspalana korraga, kohe pärast sööki, mitte näksida terve päeva. Ja lõpuks taas kasutada ksülitooli tooteid.

Selles peatuses lõpetan teema „Last ootavate perede, laste ja noorte suutervise kasvatus“ ja siirdun järgmisse valdkonda juba pärast Kuulutaja suvepuhkust, kui meie reis võtab suuna „Täiskasvanute suutervishoidu“.

Meelespea

• Koolilaps või noor harjab hambaid kaks korda päevas fluori sisaldava hambapastaga.
• Erinevas vanuses ja suurusega lastele ning teismelistele on eraldi hambaharjad. Täiskasvanute hambaharja tuleks hakata kasutama hiljemalt keskkooli minnes.
• Hambahari peaks olema pehmete harjastega ja selle harjapea peab olema piisavalt väike. Elektriline hambahari sobib ka koolilastele.
• Osaliselt lõikunud hammaste pindu saab puhastada nn väikese „tupsupeaga“ harjaga.
• Hambavahede puhastamist hambaniidi või hambavahe harjaga tuleks alustada umbes 10–12-aastaselt. Selles vanuses on hambavahede puhastamiseks sobivaim vahend tavaliselt hambaniit.
• Koolilastele sobib tavaline täiskasvanutele mõeldud fluoriidi sisaldav hambapasta. Soovitatav on kaks korda päevas 1 cm suurune tilk pastat, fluorisisaldusega 1450 ppm (miljoniosa).
• Kooliealistele lastele ei soovitata kasutada spetsiaalseid pastasid (nt valgendavad või hambakivi ennetavad pastad).
• Toitu regulaarselt, mitmekülgselt ja tervislikult ning väldi näksimist.
• Veel põhikooli esimestes klassides vajab koolilaps harjamisel või vähemalt harjamise tulemuse kontrollimisel vanemate abi. Kuna lapse käeline motoorika areneb kuni 10-aastaseks saamiseni.

SUDOKU VÕITJA

Eelmise suutervise artikli juures ilmunud sudoku ülemise rea õiged numbrid olid: 345921867.

Fortuuna tahtel osutus Herra Hakkaraiseni mustikamaitseliste ksülitooli pastillide võitjaks HELLE KIVILAID. Palju õnne! Teiega võetakse ühendust.

ALGAB LUULEVÕISTLUS

Eelnevates artiklites on täiskasvanud lugejad saanud ajaviiteks lahendada nii ristsõna kui sudokut. Sellel korral anname võimaluse koolilastele ja noortele. Ootame teie huvitavaid, naljakaid, näpunäiteid jagavaid luuletusiteemal „ÕNNELIK SUU“.

Loomulikult selgitame välja ka võitja, kelle luuletust saate lugeda järgmise suutervise rubriigi artikli juures.Auhinnaks on karbitäis Herra Hakkaraiseni Tutti Frutti maitselisi täisksülitooli närimiskumme.

Ootame kuni 16-aastaste laste ja noorte luuletusi juuli lõpuni meiliaadressile liisi.kanna@kuulutaja.ee, Kuulutaja messengeri või posti teel Kuulutaja nimele aadressile Tobia küla, Rakvere vald, Lääne-Virumaa, 44416. Palun lisage juurde luuletuse autori nimi ja vanus ning täiskasvanud esindaja kontaktandmed.