Grossi Toidukaupade jaekett laienes taas
AS OG Elektra on viimasel ajal ja eriti viimasel nädalal saanud suuremat tähelepanu mitmel teemal. Rakvere keskuse ehituse toppama jäämine on ilmselt juba enamike kõrvu jõudnud, suure uudisena jõudis eelmisel nädalal leheveergudele Aqva spaa ja ühes sellega Viljandi veekeskuse rajamise plaani ostmine, lisaks avas äsja uksed järjekordne Grossi Toidukaupade uus kauplus, sedapuhku Abja-Paluojas. OG Elektra omanik Oleg Gross rääkis käimasolevaist arenguist lähemalt.
Silja Part, Liisi Kanna
Eile avati Grossi Toidukaupade uhiuus kauplus Abja-Paluojas. Jaeketi omanik Oleg Gross nentis, et hoone ehitusel mängisid sel korral teatavat rolli looduslikud tingimused. Esiteks selgus, et plaanitava kaupluse kõrvalt jooksev oja on konnade kudemise ala, mistõttu tuli keskkonnaameti nõudel hoonet sellest eemale nihutada. „See tekitas väikese viivituse. Maja kuju tuli muuta – see on nüüd eestpoolt kitsam ja tagant laienev ning ei jäta nii suurt muljet, kuid üldpinda on ikkagi 1200 ruutmeetrit,“ rääkis Gross.
Lisaks on tegu väga veerikka paigaga, mis tähendas lisatöid. „Vesikonda on seal kõvasti all. Ehitus oli selles mõttes suhteliselt keeruline, et esmalt tuli kuivendus rajada,“ selgitas ettevõtja. „Krundist jooksis läbi ka kitsarööpmelise raudtee tamm, selle nihutamise ja kõrguste õigeks viimisega oli seal ehituslikult natuke tegu,“ jätkas Gross, märkides, et valla poolne asjaajamine käis see-eest kõik väga kiirelt ja positiivse meelestatusega.
Gross rõõmustas, et kauplus sai nägus ning tõi välja, et sinna paigaldati ka uut tüüpi reklaam. „See ei ole öösel meie värvides ehk musta ja punasega, vaid valge, aga töötab hästi. Läksin ise ühel õhtul hilja sinna ja reklaam oli tõesti kaugele näha ning hästi loetav, tähed säravad,“ rääkis ettevõtte omanik uuest lahendusest, mida hakataksegi nüüd kasutama. „Kui paned maakohas kusagile üksiku reklaami, siis ei saagi aru, aga Tallinnas teistega võrreldes jäid meie reklaamid nõrgaks, peegeldasid vastu seina tagasi,“ selgitas ta.
Rääkides aga Abja-Paluoja kaupluse sortimendist, ütles Gross, et suur rõhk saab olema omatoodangul. „Maapiirkondades on üldse meil omatoodangu osakaal suurem, mitte absoluutarvudes, aga suhtarvudes kaupluse käibest. Inimesed söövad lihtsaid tooteid ja tahavad aru saada, mida nad söövad, mitte ei ole nihukest amerikaniseerumist. Meie kulinaaria puhul on nii, et sa vaatad tootele peale ja saad aru, millest see tehtud on. Lihtne eestimaine toit, see läheb maapiirkondades eriti hästi, võetakse omaks. Ja küllap hakkab ka Abjas minema,“ arutles ettevõtja.
Oleg Gross on ise Abjas kasvanud, kuni kuuenda klassini seal elanud, ning süda kutsus sinna juba ammu ka kauplust ehitama. Kuid sinnakanti üksikut kauplust rajada poleks olnud logistiliselt võimalik, selleks pidi kett sealsesse piirkonda laiemalt liikuma. „Nüüd on tekkinud loogiline ring, kuidas kaupasid peale vedada: Kilingi-Nõmme, Abja-Paluoja, Karksi-Nuia, Mustla ja siis Viljandisse tagasi,“ sõnas Gross, täpsustades, et nimetatutest Karksi-Nuiasse on kauplus alles tulekul. „Detailplaneering on praegu kehtestamisel, kas jõuame sügisel ehitama hakata, ei tea,“ sõnas ta.
Lisaks oodatakse dokumentatsiooni paika saamist, et alustada ehitustöid Arukülas ja Lihulas. „Ehitusvõimekus on meil olemas, võiksime kohe homme alustada järgmise kauplusega, aga praegu ei ole valmis ehitusloaga projekte,“ rääkis Gross. Küll aga käivad tööd Tõrvandis ning samuti Lääne-Virumaal kaua oodatud Sõmeru ristis.
Sõmeru kaupluse ehitus
Gross nentis, et Sõmeru kaupluse rajamisega ei ole kõik sugugi ootuspäraselt läinud – ehitusega ei saanud pihta hakata, sest kuigi detailplaneering oli kehtestatud, puudus ehitusluba. Tehti pinnasetöid ja lihtsalt oodati.
Nüüd aga on ehitus täies hoos ning lisaks Grossi Toidukaupade kauplusele tuleb sinna apteek ja perearstikeskus, kõrvalkrundile lisaks tankla ja teede ehituse firma Verston. Seega pole tegu mitte üksnes ühe toidukaupluse rajamisega, vaid moodustuma peaks n-ö majandustänav.
Algselt oli aga OG Elektral plaan teha hoopis väiksem toidupood Alexela tankla kõrvale, praeguse Grande Grilli asukohale. Käisid ka läbirääkimised selle ostmiseks, kuid siis tekkis mõte hoopis põllu peale ehitada.
„Nüüd me saame ikka võimsa kaupluse avada, mis peaks hästi käivituma,“ avaldas Gross lootust, märkides, et kliente peaks sinna jõudma Tallinn-Narva maanteelt, Sõmeru ise on suur asula, lisaks on raudteega n-ö ära lõigatud Näpi, kust saab Rakvere linna samuti ainult sealt kaudu. „Meil ei ole selle trassi ääres ühtegi kauplust, nii et oli loogiline areng sinna üks rajada.“
Ettevõtja nentis, et ilmselt võtab uus kauplus kliente ära ka nende endi keti Turu kaubamajalt. „Rakveres on meil kõik algusaastatel ehitatud väikesed kauplused, natuke õnnetukesed. Kohalikul inimesel jääbki võibolla mulje, et meil ongi niisugused väikesed poed. Tegelikult on meil mööda Eestit väga korralikud ja suured kauplused. Praegu Lõuna-Eestis on ju kõik praktiliselt kaks korda suuremad, kui Rakveres. Nüüd Sõmerule tuleb siis üks selline kauplus nagu me neid igale poole ehitame. Rakvere inimesed võivad ka seal näha, milliseid kaupluseid me täna teeme,“ sõnas Gross.
Spaamaailma sisenemine
Nüüd on aga OG Elektra suunanud lisaks pilgu ka hoopis teise valdkonda arenemise suunas – kaalumisel on Rakvere Aqva spaa ostmine ning veekeskuse rajamine Viljandisse. Oleg Gross nentis, et uute arengute põhjuseks oli Rakvere keskuse ehituse toppama jäämine. „Tahaks ikkagi Rakverele midagi omalt poolt anda. Me ei arva, et see hirmus kasumlik oleks, me ei ole hotellinduse äris ka asjatundjad ning lähem sinna ainult selle tõttu, et kaasa lööb Roman Kusma, kes seda äri tunneb. Seepärast pole ka hirmu – tema teab, kuidas seda asja ajada,“ rääkis Gross.
„Kuid Aqva ost ei ole selles mõttes kindel, et me ei ole omanikuga saanud hinnas kokkuleppele. Seal on praegu paar miljonit n-ö lõtku, mida me ei ole valmis maksma. Me oleme valmis õiglast hinda maksma, mitte kõrgemat. Aqva tehing võib ära jääda, kui me hinnas kokkuleppele ei saa,“ tõdes ettevõtja.
Viljandi veekeskuse ehituse osas saadi aga just eile Viljandi linnavolikogu ja vallavolikogu otsus, et selle plaaniga edasi minemiseks antakse pikendust, sest Aqva Hotelsile antud ajapikendus oli läbi. „Kohtusin mõlema volikoguga ja tundsin, et nemad on ikkagi huvitatud, et see ehitatakse. Nüüd tuli ka see otsus, et nad annavad tõesti pikendust selle tõttu, et meie oleme andnud n-ö usalduskrediiti, et ehitame,“ avaldas Gross heameelt.
Ta selgitas, et üks ei välista tegelikult teist – ehk siis, kui ka Aqva spaad ei osteta, võidakse Viljandi plaaniga ikkagi edasi minna. Aga Viljandi veekeskuse ehituse luba on antud Aqva Hotelsile, seega tuleks see siis lõpetada ning anda OG Elektrale. „Siin on jälle juriidilised küsimused. Minu valmidus on kõiki neid asju teha, aga kas need õnnestuvad ja kõik lõpuks niimoodi saab olema, seda näitab aeg,“ märkis Oleg Gross.
Kuivõrd see aga jaeketi arengut mõjutaks – kas uute kaupluste ehitus jääb Viljandi veekeskuse rajamise ajaks pausile? „Kaupluste ehitust päris seisma me ei pane, aga niisugust kiirendatud arengut siis enam ei tee. See on selge, et see vähendab meie kaupluste arengu hoogu, sest finantsid on lõpuks ikkagi limiteeritud. Ja me ei taha väga suurtesse pangalaenudesse minna. Meie firma on küll heas kirjas, me saaksime pankadest raha, võiksime pankade raha eest laieneda. Aga Eesti talupoja mõistus ütleb, et väga suurtesse laenudesse ei taha minna,“ sõnas ettevõtja. „Väga headesse kohtadesse, mida pakutakse või meile ette satuvad, laiendame kauplusteketti siiski kindlasti.“
Rakvere keskuse kõrghoone
Kui eespool oli juttu, et spaamaailma sisenemise ajendiks oli Rakvere keskuse ehituse plaani pidurdumine, tekkis paljudel nüüd ilmselt küsimus, kas kõrghoone ehitus lükkub teadmata tulevikku või on see mõte tegelikult tähistatud?
„Ma arvan ikkagi, et mingil hetkel see tuleb,“ vastas Oleg Gross. „Kui volikogu võtab detailplaneeringu vastu, siis ehitama me hakkame seda ilmselt igal juhul, küsimus on – millal? Äriliselt ei ole see tasuv ehitus, see oli puhtalt missiooniprojekt. Noored mehed, kes meil tegevjuhtkonnas on, ütlevad kõik, et Oleg – Rakveres keskust ei tasu üldse ehitada!“ sõnas ta.
„Aga Rakvere on mu kodulinn ja Rakverest oleme oma ketti alustanud, tahan Rakverele midagi tagasi anda. Samas kui seda püütakse ära lörtsida ja keerata asjale mingi teine nägu ette, siis ei ole isu enam teha. Suur osa linna opositsionääridest, justnimelt sotsiaaldemokraadid ja EKRE, võitlevad selle vastu ja püüavad minu hinnangul tõestada, et Grossil on hirmus kasumi otsimise eesmärk. Nii see kindlasti ei ole,“ jagas ettevõtja omi mõtteid.
Praegu soovibki Gross saada selgust, mida Rakvere linna rahvas ootab – kas vastuseisul on kohalik rahvas ka taga või on tegu üksikute opositsionääride arvamusega. „Aga nemad on ju ka saanud linna inimestelt mandaadi valimistel. Kui linna rahvast ongi hulgaliselt selle vastu, siis ma seda aredust ei tee. Aga seda ongi vaja kombata, võibolla isegi kuni küsitluse läbiviimiseni – mida kohalikud inimesed arvavad? Ja vaadata, kuidas järgmistel valimistel rahvas arenduse vastu seisnud volikogu liikmeid hindab. Siis näeme, palju Rakvere linnas selle arenduse pidurdamise pooldajaid on. Kuna see on emotsiooniprojekt, siis mind väga huvitab, kuidas rahvas sellesse päriselt suhtub,“ kinnitas ettevõtja.
„Mida rohkem aga tunnetan, et Rakvere rahvas seda ootab, seda kiiremini tuleb keskuse rajamine taas päevakorda, kuid nihkub selgelt Viljandi veekeskuse ehituse puhul teiseks. Viljandiga saavad olema ajalised kohustused – teenuse pakkumine koolilastele. Viljandi linn maksab ujumisteenuse pakkumise eest ja selle tõttu on ajaline graafik, mis ajaks peab selle valmis ehitama. Nii et Viljandi liigub igal juhul ette,“ nentis Gross laual olevate arenduste prioriteetsusest rääkides lõpetuseks.
