Nunnad vallutavad Rakvere spordikeskuse

Traditsiooniliselt saab Rakvere Tarvas kultuurifestivali avapäeval kaela valge salli. Foto: Ain Liiva

Ees ootav Rakvere kultuurifestival on sedapuhku juba viies ning tänavu õnnestus korraldajatel uhke kavaga Rakverre tuua ka Teater Vanemuine. Festivalinädala projektijuht Katrin Põllu rääkis lähemalt nii ettevalmistustöödest kui ürituste kavast ning kinnitas, et juubeli puhul pandi mängu kõik, mida suudeti.

Liisi Kanna, Silja Part

Enne tänavuse kultuurifestivali sündmuste juurde liikumist traditsiooniline sissejuhatav küsimus – kuidas sujusid ettevalmistused? Kas kava sai lihtsalt kokku või oli ka plaane, mis liiva jooksid?

Tänavuse festivali planeerimine algas juba eelmise aasta festivali ajal. Niisugune on ühe sündmuse n-ö korraldussamm. Kõik on sujunud kenasti ja rõõm on sellest, et festival kõnetab paljusid ja seda üle Eesti.

Publik on soovinud, et Teater Vanemuine Rakverre tuleks, ja seda oleme läbi aastate ikkagi üritanud – mõelnud, millisel kujul ja mis võiks olla just see, millega nad siia võiksid sobituda. Eelmistel aastatel on olnud meil edukas koostöö Rahvusooper Estoniaga, aga nüüd siis juubeliaastaks tõesti saime vägeva power-programmi Vanemuiselt siia Rakverre. Oleme väga suure elevusega ka ise ootamas.

Sellel aastal on meie jaoks jälle nagu esimene september – uued partnerid, uued tehnilised lahendused. Kui küsitakse, et mis tänavu on olnud väljakutseid pakkuv, siis muusikalide toomine spordikeskusesse on ikkagi tehnilises mõttes täiesti uusi lahendusi vajav. Et kõik need ehitused, lava kuupmeetrid ja ruumalad, mis on vajalikud, valmis jõuaks. Ja lava tuleb suurem kui Estonial oli. See on see, mis jääb eesriide taha ja peab olema nii tehtud, et niidujupikestki kuskilt ei paistaks. Tööd ja tegemisi on jagunud kõigile, ennekõike pea murdmist just tehnikutele nende lahenduste leidmisel.

Kui me esimesel festivaliaastal võibolla murdsime arusaamu, et kas ooperit, operetti või balletti sobib spordisaali tuua ning mis tegu ja nägu sel asjal üldse võib olla, siis nende stigmadega me enam ei pea rinda pistma. Nüüd on fookuses pigem tehnilised lahendused.

Kui kokkulepped on ammuilma tehtud, siis mida aeg lähemale tuleb, seda mõnusamaks surinaks meil korraldustoimkonnas läheb. Spordikeskus on ka ülimalt ägeda meeskonnaga, kõik annavad oma parima. Kõikide ühine soov on see nädal õnnestunult ära teha.

Vaikselt plaanime juba ka järgmist festivali – silme ees on sündmused, mis kohe-kohe toimuvad, aga samas juba väike Exeli tabeli järgmise kultuurifestivali teemadega on samuti sündinud. Nii see kultuurikorralduse ratas käib.

Eelmise aasta festivali eel oli juttu, et valisite teadlikult kavasse varasemaga võrreldes veidi vähem sündmusi, sest inimesed ei jõua muidu kõiki üritusi külastada. Kas sel korral lähtusite samast põhimõttest? Festival on ka mõnevõrra pikem, kas just seepärast, et siiski rohkem sündmusi rahvani tuua?

Täpselt nii. Kui programm saab nii tihe, et ühele päevale satub mitu toredat sündmust, siis on kahju, sest inimesed peavad valima, mida eelistada. Kui vähegi võimalik, oleme tõesti püüdnud teha nii, et ühele päevale ei langeks mitut üritust. Nii on kõigil võimalik soovikorral kogu kavast osa saada ning igale sündmusele jagub oma publikut.

Sellel aastal on ju Rakvere kultuurifestivalil täitumas väikene juubel – toimuma saab viies festival ja võib küll öelda, et panime mängu kõik, mida suudame. Pikem on festival just ka seetõttu, et Vanemuine tuleb nii uhke programmiga. Selle kõige ära mahutamiseks ning tehniliselt võimalikuks tegemiseks saime festivalinädalat natukene pikemaks venitada.

Aga kui vaadata programmi, siis meie festivali näitus, mis tuleb siis rändnäitusena Nukuteatrimuuseumist, on lausa kuu aega üleval. Seal saab ise nukkudega mängida ja tutvuda, kuidas nukumaailm seestpoolt välja näeb. Nii et tegelikult alles novembri lõpus tõmbame joone alla näitusele Rakvere kultuurikeskuse väikses saalis.

Igal aastal on festivalil olnud mõni keskne sündmus, mille ümber justkui muu n-ö kasvab, nii ka seekord?

Eks selle festivali süda või tähtsündmused on just need suuremad etendused. Esiteks just kalendri vaates – kuhu miski paigutub. Meie festival on leidnud endale väga mõnusa aja, kus sügis on õhtud juba pimedaks ja pikaks venitanud ning teisalt jõulutralli veel ei ole. Tahame tuua sellist sündmuste meeleolu, elevust ja positiivsust sügisesse. Ka teatrites on selleks ajaks mängukavad juba kinnitunud. Niisiis november on see, mille ümber me hakkame läbirääkimisi pidama ja oleneb, mis siis lauale on võimalik panna. Ühelt poolt ongi seesamune tehniline pool – mida on üldse võimalik tuua ja ära mahutada. Ning eks me ikkagi tahame luua programmi publiku poolt armastatud etteastetest, mis kõnetaks paljusid.

Soovime, et kesksed üritused oleks tuntud ja n-ö kullamärgiga – festivali tähtsündmused tavaliselt ka sellised on, kas kuulsad esinejad või väga tuntud ooperid või lavateosed.

Nagu öeldud, siis sellel aastal on meil rõõm tervitada Rakvere kultuurifestivalil Teatrit Vanemuine ja seda kohe kolmel päeval: festivali avakontsert 31. oktoobril Wolfgang Amadeus Mozarti viimane suurvorm „Reekviem“ Rakvere Teatri suures saalis, millele järgnevad muusikalid „Nunnad hoos“ 8. novembril ja lastele „Sipsik“ 10. novembril.

Tuleb ära mainida, et „Nunnad hoos“ annab Rakveres oma viimase etteaste. Näha on, et publik on Vanemuise tulemist Rakverre oodanud ja piletimüük on läinud väga kenasti. „Nunnad hoos“ muusikalile on tänase seisuga veel vaid mõned viimased piletid tribüünile müügil. Parter oli sügise hakul juba välja müüdud. Tuleb täismaja ja selle üle on väga hea meel. „Sipsik“ on samuti väga hästi vastu võetud ja lisasime sinnagi veel tribüünidele pileteid müüki.

Vanemuise jõudmine Rakverre on samuti ühe unistuse täitumine. Mis seal salata, et meie sõber Aivar Mäe oli see, kes meisse usub ja Vanemuise lõpuks ka Rakverre toob. Koostöö Aivar Mäega algas meil ju esimesest kultuurifestivalist, kui Rahvusooper Estonia Verdi ooperi „Traviata“ Rakverre tõi.

Programmi vaadates hakkab silma, et see sisaldab mitmeid sündmuseid lastele, eesotsas äsja jutuks tulnud muusikaliga – kuidas idee „Sipsik“ kavasse lisada sündis?

Festivali kava on taotluslikult väga mitmekesine, pakkudes erinevaid žanre ning seda ka kõige noorema publiku puhul. Lapsed ja noored on tegelikult eraldi tähelepanu saanud igal aastal, kuid tänavu tõesti rohkem: Nukuteatrimuuseumi näitus, Rahvusooper Estonia haridusprogrammid „Balletilugu“ ja „Punamütsike ja 7 pöialpoissi“, rääkimata „Sipsikust“.

Seda lasteetendust oleme Rakverre väga tahtnud tuua, meil on  väga hea meel, et saame uhkel festivalilaval Eesti enda lastemuusikali näha. Mis veel toredam, see toimub isadepäeval. Avatud on kohvikud, tulge juba natukene varem, saate maiustada koogiga ja vahva peremuusikal sinna otsa.

Lasteprogrammist rääkides aga, oleme sellel aastal ka tänu toetajatele ja koostööle saanud kaasata rohkem maakonnakoole ning soovime seda suunda järgmisel aastal jätkata.

Mida põnevat veel festivali kavast välja tuua?

Kui siin sai praegu pikalt Vanemuise ümber furoori tekitada, siis tegelikult on selliseid tõsisemaid ja sügavamaid Eesti interpreete tutvustavaid kontserte kavas avastamiseks samuti olemas.

Küsisimegi Eesti interpreetide liidult sellel aastal, kas oleks pakkuda midagi põnevat, mida ei ole siinkandis olnud või selliseid esinejaid, kes tavaliselt koos ei mängi. Niisugused maiuspalasid on programmis sees.

1. novembril saab linnavalitsuse valges saalis nautida unikaalselt kirglikus ning kaasahaaravas kavas keelpillikvartetti Prezioso, bandooniumivirtuoosi Kaspar Uljast ja metsosopran Maarja Purgat. Kontsert on tulvil hispaanialikku temperamenti ja Argentiina kirglikkust. 2. novembril kõlavad Rakvere kirikus kokku Duo ObSolute: Riivo Kallasmaa – oboe, Jaanika Kuusik – sopran. Ettekandele tulevad vaimulikud laulud 9. sajandist kaasajani. Unikaalne kontsert on maagiline sulam vokaalsetest võimetest ja instrumentaalsest virtuoossusest. 7. novembril esineb Rakvere muusikakoolis duona tunnustatud tšellist ja dirigent Valle-Rasmus Roots ja hinnatud pianist ning ETMA klaveri õppejõud Sten Lassmann.

Kergemaks vahepalaks ja muhedaks õhtuks on kindlasti 9. novembril Lauri Saatpalu ja Peeter Rebase kontsert Rakvere kultuurikeskuses. Kahtlemata uhke ja meeleoluka punkti paneb festivalile Rakvere Linnaorkestri kontsert koos Brassicaliga.

Tantsugurmaanidele leidub samuti midagi. Nii vahva, et ajaloolise tantsu ansambel Fioretto kutsub kõiki põnevasse toimumispaika Rehbinderi majja. Igal aastal on festivali kavas ka meie tubli Rakvere tantsuteater – Rakvere Teatri suures saalis toimub VI Sügisene Balletiõhtu.

Nii nagu on sügiskirju lehtede sadu õues akna taga, nii on ka see kava, kirju-mirju. Saab tantsu, saab klassikalist muusikat, laulu, interpreete. Tõesti Sten Lassmannist ja Maarja Purgast kuni nunnadeni, kes spordikeskuse vallutavad. Igaühele midagi. Kava on olnud juba pikalt avalikult väljas, loodan väga, et kõigil on olnud aega oma lemmikud välja valida. Kohtume festivalil!

Add a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga