Võrkpallurid särasid pimedas saalis

Novembri alul korraldasid Rakvere riigigümnaasiumi õpilased Laura Rannamets ja Kevin Pärn eripärase võrkpallivõistluse, kus mängijatele olid suuniseks üksnes neoonsed väljakutähised ja osalejate võistlussärgid. Uurisime noortelt, millega täpsemalt tegu oli ning kuidas nad esmakordset korralduskogemust hindavad.

Liisi Kanna

Nagu teie korraldatud võrkpalliturniiri nimi „Glow in the dark“ ehk helenda pimeduses ütleb, võisteldi pimedas. Kuidas sellise ürituse idee sündis?

Kuna pidime sellel õppeaastal valima, kas teeme uurimustöö, praktilise töö või õpilasfirma, siis otsustasime, et valime mõlemad praktilise töö. Teadsime juba algusest, et soovime korraldada spordiga seonduvat üritust, lõpuks jäi valikuks võrkpalliturniir. Soovisime korraldada midagi uut ja huvitavat, mis paistaks silma ning olles varem näinud sotsiaalmeedias videoid pimedas helendavatest võrkpalliturniiridest, otsustasime just selle kasuks.

Kui pikalt planeerimine ja eeltööd aega võtsid? Ning kuidas leidsite nii palju toetajaid?

Alustasime planeerimise ja koostööpakkumiste saatmisega juuni algusest. E-kirjades tutvustasime oma ürituse ideed ja meie eesmärki ning mida omalt poolt saaksime toetajatele vastu pakkuda. Lõpuks kogunes meil endalegi üllatuseks päris suur hulk toetajaid. Oli väga hea tunne, et ettevõtted on nõus õla alla panema, et see üritus toimuda saaks. Tegelesime kirjade saatmise ja vastamisega, ekspertidega suhtlemisega (Rakvere võrkpalliklubist Raigo Pärs, Virumaa võrkpallist Kert Rang), saali paigutuse, UV- valgustite ja teipide katsetamisega jne kuni ürituse päevani välja ehk siis pea pool aastat planeerimist ja ettevalmistusi.

Kui palju liikmeid teie korraldusmeeskonnas oli?

Korraldusmeeskonnas olime kahekesi, kuid turniiri päeval tulid meile appi kuus vabatahtlikku, kes panid punkte ja vilistasid ning meie praktilise töö juhendaja Raili Rooba, kes on toetanud ja aidanud meid sellel teekonnal.

Mis oli kõige keerukam ja kas tuli ka takistusi ette?

Kõige keerukamaks osutus rahaliste toetajate leidmine, sest kahjuks jäeti meie spordiürituse toetusetaotlus rahuldamata, mis tähendas, et pidime hakkama kiirelt mõtlema, kuidas saaksime oma kulud katta. Lõpuks kõik siiski laabus ja leidsime endale veel toetajaid. Väga raske oli näha järjest äraütlevaid vastuseid ettevõttetelt, kellel polnud võimalik meid toetada.

Ning viimaks muidugi – kuidas turniir õnnestus?

Lõppude lõpuks kukkus kõik hästi välja ja võistlejatele meeldis. Saime ka tagasisidet ning on asju, mida saab paremini teha, kuid arvestades, et tegu oli meie elu esimese ürituse korraldamisega, siis jäime tulemusega väga rahule. Turniiril osales 8 võistkonda, kokku oli 54 võistlejat.