Sõmerul avas uksed suurima sortimendiga Grossi Toidukaupade kauplus

Eile alustas tööd Lääne-Virumaal Sõmeru ristis asuv Grossi Toidukaupade kauplus. Jaeketi juhid rääkisid, kuidas hoone valmis, milliseid uusi lähenemisi kaubavaliku osas kasutatakse ning kuidas ettevõttel üldse praegu läheb.

Liisi Kanna, Silja Part

AS OG Elektra omanik Oleg Gross rääkis, et keti arengu algusest peale on eelkõige vaadatud kauplustele asukohti Lääne-Virumaal ning seejärel laienetud edasi ülejäänud Eestisse. Sõmeru sattus n-ö uuesti luubi alla umbes viis aastat tagasi ning esialgu oli välja vaadatud krunt Alexela tankla kõrval, kuid hinnas ei saadud kokkuleppele. Siis tekkis aga võimalus alustada arendusega üle tee – põllu peal.

„Vaatasime, et strateegiliselt on veel õigem koht põllule ehitada. Seal tankla taga oleks kauplus jäänud vähem näha, reljeefi poolest alla auku olnuks ka ebamugav ja kulukas ehitada. Nii tuli meil see idee, et ehitame põllule, üle Sõmeru tee, mis ei jää ka majadest oluliselt kaugemale. See andis muidugi võimaluse suur kauplus ehitada ja Sõmeru kauplus tuleb täna meil üks keti suurematest,“ jagas ettevõtja taustalugu.

Ta lisas, et praeguseks on ettevõttel küll kümneid sarnasesse suurusesse jäävaid kaupluseid, aga Lääne-Virumaal mitte ning paljud siinsed inimesed kujutavad ilmselt ette, et nende jaeketil ongi sellised 90ndatest pärinevad poed. „Sõmeru kauplus on nüüd seda nägu, nagu me neid viimased viis aastat oleme ehitanud,“ sõnas Gross.

Ettevõtja sõnul sujus Sõmeru hoone ehitus väga ladusalt. Tööd käisid Dektum Ehituse juhtimisel, koordineerimisel ja kontrolli alla, ehitajateks olid aga paljuski OG Elektra enda töötajatest ehitusmehed. „Ukraina ehitajad, kes on valdavalt kõrgharidusega, väga kõrge kvalifikatsiooniga ehitajad. Saime tänu sellele väga ökonoomselt ehitatud. Ja see maja on hästi tehtud!“ rõõmustas Gross.

Ta avaldas ka heameelt, et transpordiametiga saadi kokkuleppele ringteelt mahasõidu osas, sest algselt pidanuks kauplusehoone juurde sissesõit toimuma Näpi aleviku kaudu. „Nüüd aga sulandub kauplus kenasti Sõmeru alevikuga kokku ja on väga nägus. Kindlasti hakkab see hästi teenindama Sõmeru kohalikke, aga arvestatud on, et saame klientideks ka Ida-Virumaa poolt tulevad inimesed, sest kauplus on ju Rakvere sissesõidul. Logistiliselt väga hea asukohaga, väga hästi nähtav. Nüüd välja ehitatuna võib öelda, et igati hästi õnnestunud,“ sõnas jaeketi omanik, lisades, et hoones asub ka perearstikeskus, apteek ja Smartposti pakiautomaat.

Uueks suunaks rohkem pakendatud kaupa

OG Elektra tegevjuht Georg Gross toonitas, et Sõmeru kauplus tuleb jaeketi Lääne-Virumaa kauplustest vaieldamatult kõige suurema kaubavalikuga. „Kõige laiema sortimendiga pood, mis olla saab. Ja tänu uuele kesklaole on meil sortiment ikkagi veel ka täiendamisel. Lisaks on Sõmerul sügavkülmasid kaks kord rohkem kui kõigis eelmistes kauplustes,“ rääkis Georg Gross, täpsustades, et seda teed üritatakse ka järgnevates kauplustes minna, et sügavkülmikute osa laiendada.

Oleg Gross lisas, et Sõmeru kaupluses saab olema palju ka kaupa, mis seni olnud sortimendiväline. „Testime, vaatame, kas need jäävad meie sortimenti,“ sõnas ta.

Veel üks uuendus, mida just Sõmeru kaupluses julgemalt proovitakse, on rohkema pakendatud kauba müüki panek. „Liigume selles suunas, et rohkem pakendada. Üks asi on klientide mugavus, lisaks aga pikem säilivus,“ selgitas Georg Gross.

Oleg Gross märkis seejuures, et Sõmeru klientuuri puhul minnakse julgemalt uue lähenemisega peale, samas kui näiteks Rakvere kesklinna kauplustes käib palju pensioniealisi, kes on harjunud justnimelt lahtist kaupa ostma. Praegu on tema sõnul Grossi Toidukaupadel protsentides kindlasti kõige laiem lahtise kauba müük – kliendid küsivad lihtsalt seda. „Seal, kus lahtise kauba liikuvus on suur, ei hakka me seda ära suunama. Selle otsuse teeb ikkagi tarbija,“ lausus ettevõtte omanik.

Nii omatoodangu kui kogu käibe tõus

Aga olgu siis pakendatult või lahtiselt – omatoodangu müügil on jätkuvalt Grossi Toidukaupade puhul eriti suur rõhk, seda kohe kindlasti ka Sõmerul. „Kui ajakirjanduses praegu levib, et eestimaise toidu osakaal langeb, import on osa käibest üle võtnud, siis meil ei ole seda juhtunud. Meie ketis on omatoodangu osakaal tõusnud,“ rääkis Oleg Gross.

„Aga see on selgelt hinnaga seotud,“ toonitas Georg Gross. „Kui ikkagi Eesti toode läheb väga palju kallimaks, siis on selge, et inimesed hakkavad otsima alternatiivi. Aga kui see on vähegi konkurentsis, siis on eelistus ikkagi eestimaisel.“

„Just, eestlane eelistab jätkuvalt eestimaist,“ lisas Oleg Gross. „Asi pole eelistuse muutumises, vaid kui eestimaise kauba ostmine väheneb, siis on hind vale.“

Jaeketi omanik nentis, et neil läheb üleüldse vastupidiselt Eesti majandusele: „Omatoodang on kasvus ja ka kogu keti käive – kui Eestis on toidukaupadel käibelangus, siis meil on tõus ja koguni 10 protsenti tõusus. See näitab, et oleme õigel teel, läheme ostjale peale.“

Ja seda tõestavad ka ettevõtte arenguplaanid. Sel aastal, jõulude eel avatakse uus kauplus ka Tartu külje all Tõrvandis. Järgmise aasta jooksul või ülejärgmise alguses võiks uksed avada kauplused Lihulas, Arukülas, Tapal ja Karksi-Nuias. Samuti on töölaual Saku, Tamsalu ja Aespa arendused. Läbirääkimised käivad Muraste ja Tõrva üle.

Emotsiooniprojektid Rakveres ja Viljandis

Milline on olukord Rakvere kesklinna arendusega?

Oleg Gross: „Selle ehituse edasi lükkumise põhjuseks on, et Viljandis on meil kohustus ehitada, Rakveres aga mitte. Meil on Viljandi linna ja Viljandi vallaga leping, et peame 2027. aasta 1. septembriks sealse spaa avama. Rakvere keskuse ehituse puhul ei seo meid ükski leping linnaga. See on meie enda arendusprojekt ning lükkub niisiis edasi.

Ja mälu värskendamiseks võib öelda, et selle põhjuseks on asjaolu, et Rakveres hakkas opositsioon projekti torpedeerima. Seetõttu läksime paralleelselt teise suure projektiga Viljandisse ning seal tekkisid nüüd ajalised kohustused. Tänu sellele kahjuks Rakvere peab ootama.

Peatasime vahepeal Rakvere keskuse projekteerimise, kuna me ei olnud kindlad, mis edasi saab. Nüüd liigume projekteerimisega edasi. Aga ehitus saab kõne alla tulla pärast Viljandi spaa valmimist ja käima lükkamist.

Need on mõlemad minu jaoks emotsiooniprojektid, nii Viljandis kui Rakveres. Viljandist olen ma ise pärit – olen isapoolse suguvõsa poolest mulk. Ja Rakveres olen kuuendast klassist peale õppinud, siit ettevõttega alustanud. Kumbki neist ei ole kõige parem raha teenimise projekt. Mu oma poeg, kes praegu on ettevõttes tegevjuht, on mulle öelnud, et isa, need ei ole õiged valikud. Ma annan iseendale ka aru, et need ei ole äriliselt kõige õigemad, aga need on emotsiooniprojektid.“