Äpardusest sündinud kangelane (nagu ikka)
|
Sel nädalal jõuab kinodesse animastuudio DreamWorks uus film „Koermees“, mis on napakas komejant rumalast, kuid heasüdamlikust koerast ja kurjast geeniuskassist. Välja näeb see titekas, sisult aga pisipõnnide jaoks liiga raskepärane. Sihtgrupiks on pigem alg- ja põhikooliealised poisid ja nende papsid.
Margit Adorf
“Koermees” on film neile, kes on kaifinud Käsna-Kalle või Kapten Aluspüksi lugusid. Neid kolme filmi ühendavaks jooneks on infantiilsed naljad, lame lugu ja samas omalaadne kiusust laetud kibestumus, et kõik on kehvasti ja läheb aina hullemaks. Muidugi on heatahtlikud tegelased pigem rumalad ja naiivsed ja olgugi, et lastefilmile kohaselt on siin õnnelik lõpp, siis teel sinna tuleb läbida stereotüüpide rägastik ja alla neelata palju halbu nalju.
Ma ütlen, et see on pigem poistekas, sest mulle tundub, et niisugune tögamine ja togimine on omane pigem väikestele kukepoksijatele kui pisikestele printsessidele. Jah, see on ka stereotüüp, aga kindel see, et „Koermees“ ei ole mingi sõbralike ponide või käpapatrulli lugu, see on koredama koega ja robustsema moega.
„Koermees“ on loodud Dav Pilkey’ koomiksi alusel ja koomiksile omaselt algab lugu suure õnnetusega, kuhu siinses loos satub politseinik koos oma koeraga. Operatsiooni käigus lõigatakse nad kokku ja luuakse koera keres monstrum, kes käitub nagu koer, ei räägi inimese moodi (kuigi kassil ei ole sellega mingit probleemi). Õigupoolest korraldab selle õnnetuse seesama kass, kelle soov on vallutada maailm ja kelle teele rumal politseinik targa koeraga ette satub. Kass laseb nad labaselt pommiga õhku. Pärast seda, kui arstid on koera ja mehe kokku lappinud, tundub, et targast koerast on küll alles jäänud vaid kest.
Lugu läheb edasi muidugi koera-kassi jahina, kes jääb alla ja kes võidab. Kõik on väga klišeelik, kui te olete juba täiskasvanud ja varem mõnda animafilmi näinud, siis võtab haigutama. „Koermehe“ multikas on ka visuaalselt üsna lihtsakese joonega, kuid koomiksiga võrreldes siiski vägagi rafineeritud. Algselt nägi see koomiks välja täiesti nagu lapse joonistatud. Illustraatoriks oli loo autor Pilkey ise, kes kasutas joonistades varjunimesid George Beard ja Harold Hutchins, kes väidetavalt olid lasteaialapsed.
Mina isiklikult seda filmi täiesti tühja koha pealt vaatama minna ei soovita. Kui teil pole õrna aimugi, mis tegelane on Kapten Aluspüks või Kapten Aluspesu, te pole kunagi kuulnud midagi Käsna-Kallest (see pole küll Pilkey’ga seotud) ja teil ei ole peres kasvamas poisslapsi, siis ma pigem ei soovita. See ei ole sugugi nii heasüdamlik ja naljakas kui näiteks „Shrek“, siin pole suurejoonelist seiklust ja armastust nagu „Frozenis“, mõnevõrra ehk sarnaneb „Supervargaga“, aga „Supervaras“ on „Koermehe“ kõrval siiski palju naljakam. „Koermees“ on rohkem fännifilm neile, kes on juba eos sellest elevil ja kes vaimustuvad väga kergesti. Teiste puhul võib aga juhtuda, et soovite poole pealt lahkuda, sest kogu see kisa ja sisutühjus on liiga närvesööv.
Ma arvan, et selle filmiga on DreamWorks stuudio oma tavalise taseme lati alt õige madalalt läbi lupsanud. Olin pettunud, sest ootasin reklaami ja ka stuudio heatasemelise tausta põhjal midagi palju enamat. Midagi sellist, mida ehk tahaks veel korra vaadata, kui peaks kunagi telekavasse ilmuma. Selle asemel ma seekord päris lõpuni vastu ei pidanudki ja teist korda seda näha ei soovi. Üheülbaline ja tüütu.
Dav Pilkey’ koerakoomiks ilmus esmakordselt 2016. aastal, mil mees oli 50-aastane. Koomikseid, sh Kapten Aluspüksi lugusid hakkas ta tegema aga nooremana, veel kolledžis käies, mil ta oli 21-aastane. Kummastaval kombel võitis Aluspüksi kangelase koomiks aga pärast raamatuna ilmumist kohe ka preemia ning sellest alates oli Pilkey USAs armastatud autor. Tema leivanumbriks ongi sellised totrad tegelased ja nende naiivsed äpardused. Alates oma esimesest edust on Pilkey regulaarselt koomiksiraamatuid avaldanud ja praegugi ilmub tema sulest igal aastal paar uut koomiksilugu. Nii et tegemist on oma ala elava klassikuga.
„Koermehe“ koomiksisarjas on praeguseks ilmunud 13 raamatut, üks on lähiajal ilmumas. Koermehe lugusid eesti keeles ilmunud ei ole, kuid Pilkey’ loomingust on viis Kapten Aluspüksi raamatut eesti keelde tõlgitud ja vähemalt kolm nendest on praegugi raamatupoes saadaval, kõige värskem ilmus eelmise aasta detsembris. Koermehe lugusid saab esialgu soetada inglise keeles. Võõrkeelsed on odavamad.
Eesti kinopublikul võib aga olla rõõm minna seda filmi vaatama just eestikeelses versioonis, sest nagu ikka, on filmile oma hääle andnud terve posu tuntud näitlejaid. Nad teevad seda paremini kui originaalversioonis, selles võib küll kindel olla.