Salla kuursaali peremehel uue aasta plaanid paigas

sallakuursaal

Kui Salla kuursaali peremees Marko Pohlak (fotol paremal) vanematekodu lähedal asuva vana lauda enda käsutusse sai, oli tal plaan sisse seada töökoda ettevõtte tarbeks. Juhuse tahtel sai sellest hoopis peomaja.

Tiia Paist

Kui Pohlak ostis 2011. aasta novembris endise hobusetalli, polnud tal ühtki plaani arendada seal maaturismi või peokorraldust.

Perepidu vajas pidamist

Pool aastat hiljem lähenes Marko isa juubel. Lisaks oli tal endal sünnipäev ja paar kuud varem sündis perre laps. Tekkis mõte maha pidada üks korralik pidu ja selleks sobis tall ideaalselt. Oma pere ja sõprade abiga puhastati vana hoone sodist, kohendati seda veidi ning tulemuseks oli korraliku suurusega peosaal. Esimesel peol oli rahvast palju, esineja oli tasemel ning kõik see kokku tekitas suurepärase koosluse.

Samal peol tegid sõbrad ettepaneku, mis sai „saatuslikuks“: hobusetalli asemele kerkis Salla kuursaal.

Veel samal kevadel võeti kasutusele kogu ülejäänud hoone, hoovi peale ehitati korralikud käimlad ja korrastati ümbrus, samuti hoone fassaad. Saali ehitati suurte staaride tarvis korralik lava, kokku võeti kasutusele rohkem kui 400 ruutmeetrit pinda.

Kuna kuursaalis puudub köök, kasutatakse praegusel ajal vajadusel catering´i teenust.

Avalikud üritused ja koostöö Salla rahvaga

Tänaseks on Marko Pohlak tunda saanus suurürituse korraldamise võlusid ja valusid. Ta teab, kui suur võib olla esinejate honorar, kui oluline on kasutada turvatöötaja teenuseid ning kuidas kujundada piletihinda.

Möödunud suvel külastas kuursaalis toimunud piirkonna suurimat jaanikut 1400 inimest ning suve lõpupeol oli üle 400 inimese. Kuna koht asub praktiliselt Lääne-Virumaa ja Jõgevamaa piiril, tuldi kokku nii siit kui ka sealt, lisaks veel Järvamaaltki.

„Kuursaalil on hea asukoht – igale poole on ühepalju maad,“ nentis Pohlak. “Möödunud suvel toimus kuursaalis ka Emumäe laulupidu, kus oli samuti üle 400 inimese – halva ilma tõttu ei olnud võimalik laulupidu mäe peal korraldada. Ja kuna teist nii suurt ruumi piirkonnast ei leia, sai kuursaal välja pakutud.“

Plaane on palju

Praegu perega Jõgeval elaval Marko Pohlakul on kindel plaan oma kodukülla Sallasse tagasi tulla. „Vanematekodus töö otsa ei lõpe ja ka kuursaali asjad vajavad arendamist,“ ütles ta.

Veel sel talvel on plaanis kuursaali ehitada saun, mille kaminaruumi mahuks paarkümmend inimest. Kavas on juurde ehitada veel katusealune, siis mahuks kuursaali katuse alla üle tuhande inimese ja ei pea kartma ilmataadi tujusid.

Esinejatest oodatakse lavale ka möödunud suvel esinenud Terminaatorit, kindlasti annavad hea kontserdi veel Põhja-Tallinn, PS Troika, Hellad Velled, Anmatino ja paljud teised. Järgmise aasta 22. augustil toimub Salla kuursaalis Eesti raievõistluse TOP 10, millest võtavad osa ka väliskülalised.

Kolme aasta jooksul tehtud investeeringud on suured. Kuid tänu sellele on suviseks perioodiks valmisolek saavutatud ja kindlasti arendus jätkub.

_________________________

Raievõistlus

Raievõistlusi on korraldatud ja parimaid selgitatud juba aastaid. Eestis korraldatavad raievõistlused koosnevad kolmest osavõistlusest – Kevadkarikas, TOP 10 ja Eesti meistrivõistlused. Traditsiooniks on saanud, et Kevadkarikas toimub igal kevadel Maamessi ajal Tartus. Varakevadine võistlus on esimeseks jõukatsumiseks peale töökat talve. Võistlused on saanud suure publikumenu osaliseks ja on kindlasti üks messi olulisi osasid. Tavaks on ka saanud, et võistlused on rahvusvahelised, alati on osalemas meie lähinaabrid Soomest, Lätist ja Leedust ning kaugemad võistlejad Poolast, Leedust, Valgevenest.

TOP 10 on võistlus, mis aastatega muutunud samuti rahvusvaheliseks ning kõrgetasemeliseks. Osalemas on nii Eesti kui välismaa parimad saemehed.

______________________________

MTÜ“ Salla seltsimaja“ esitas kuursaali rajamise „ Aasta tegu 2014“ kandidaadiks Lääne-Virumaal. MTÜ juhatuse liikme Hando Kuntro sõnul on Marko Pohlaku tegemised Salla külas igati positiivsed ja ta kiidab teda kui tublit koostööpartnerit, kes alati oma lubadusi täidab. Kuursaali leiavad tee väga paljud võõrad, pealegi on elule aidatud üks vana hoone, mis halvemal juhul oleks tondilossina keset küla laiutanud.

Hando Kuntro ja Marko Pohlak: „Väikeses kohas peavad tegijad kokku hoidma“. Foto: erakogu