Seemned ootavad lumehanges kevadet
Katrin Uverskaja õpetas möödunud nädalal Sõmeru keskuses toimunud koolitusel, kuidas külvata talvel köögivilja- ja lilleseemneid minikasvuhoonesse ning paigutada need siis lumehange kevadet ootama.
Ülle Kask
Tallinnas elav hobiaednik Katrin Uverskaja rääkis, kuidas ta jõudis talikülvi meetodi juurde.
Naine hakkas otsima võimalusi taimede ettekasvatamiseks. Kodus puuduvad tal selleks sobivad tingimused, tema korteris pole sobivaid aknalaudasid ja üheks segavaks faktoriks on ka kass, kes perenaise eeskujul soovib samuti käpad mullaseks teha.
Internetis surfates leidis Uverskaja ameeriklanna Trudi Davidoffi katsetused: ta tõstis kaanega kaetud minikasvuhoonesse külvatud seemned talvel õue. Kevadel aga märkas ta oma üllatuseks neil rohelisi võrseid tärkamas.
Katrin Uverskaja kõneles õhinal, kuidas ta kõik oma taimed ja lilled nüüd õues ette kasvatab. „Talikülvi konteinerites kogevad seemned samu ilmastikutingimusi nagu avamaal. Väikesed minikasvuhooned kaitsevad seemikuid ja tärganud taimi lindude ja näriliste, tugevate tuulte ja vihmahoogude eest. Talvel külvatud seemned tärkavad looduslikul viisil. Soojade kevadilmade saabudes algab nende idanemisprotsess,“ rääkis Uverskaja.
Naise sõnul aitab kõnealune talikülvimoodus kokku hoida ka raha. Mõne seemnepaki hinnaga võib peenrad lilli täis istutada. Poes ja turul müüdavad taimed ja istikud maksavad aga kevadel üsna soolast hinda.
Külvikonteinerite valmistamiseks olid aiandushuvilised kaasa võtnud tühje plastpudeleid, šašlõkiämbreid ja jogurtitopse. Jootekolvi abil augustati nende põhjad ning täideti seejärel niiske mullaga.
Näiteks 5liitrine veekanister ongi valmis konteiner, mis lisakatmist ei vaja. See tuleb ainult pooleks lõigata, alumine pool mulda täis panna ja mulla peale seemned külida. Seejärel asetada ülemine pool, millelt kork ära võetud, alumisega kohakuti.
Väga head on ka suured jäätisevannid, mille sisse mahub palju topsikuid ja plastkarpe. Isegi tualettpaberi rullisüdamikud võib mullaga täita ja igasse papist tuutusse ühe seemne panna.
Kogu kupatus tuleb aga asetada konteinerisse ehk minikasvuhoonesse, mille põhja ja kaanele on augud tehtud, et nii lumi kui ka vihm seemneid korralikult leotaksid ja need ära ei kuivaks. Värske õhu pidev ligipääs läbi augustatud kaane hoiab ära ka idandite mädanemise.
„Üks olulisemaid komponente talikülvi õnnestumisel on õige muld, mis peaks olema kerge ja poorne ning niiskust läbilaskev,“ õpetas Katrin Uverskaja. „Väga hästi sobivad aianduspoodides müügilolevad pikeerimis- ja külvimullad. Tavaline aiamuld on aga reeglina liiga tiheda konsistentsiga.“
Talikülvata saab kõige erinevamate taimede seemneid alates köögiviljadest ja ürtidest ning suvelilledest põõsasteni välja. Näiteks jaanuaris võib julgesti külvata kõiki külmakartmatuid püsikuid ja suvikuid, nagu moonid, võõrasemad, petersell, till, murulauk, lehtpeet, sibul ja salat.
Aiandushuvilised võisid õpitud oskuste talletamiseks ja täiendamiseks osta kirjastuselt Varrak äsja ilmunud raamatu „Talikülv“.
Katrin Uverskaja ütleb oma raamatus: „Pühenduda tasub eelkõige nendele asjadele ja tegevustele, mis pakuvad suurt vaimustust ja teevad sind tõeliselt õnnelikuks.“
Kõik koolitusest osavõtjad said kingituseks paki roosa lupiini seemneid. Praegu võib need julgesti minikasvuhoonesse külvata ja viia lumisesse aeda hangede vahele kevadet ootama.
Katrin Uverskaja (esiplaanil) õpetab konteinerit tegema. Foto: Ülle Kask
