Turvamehed sihivad pisivargaid
Kui veel mõned aastad tagasi häirisid kauplustes ostlevaid kliente riiulite vahel ringi hiilivad turvamehed, kes kliendi igat liigutust tähelepanelikult jälgisid, siis tänapäeval on asjad muutunud. Appi on tulnud kõrgtehnoloogilised videoseadmed, mis annavad turvameestele täpse ülevaate poes toimuvast.
Mari Mölder
Kahtluse korral on videopildist võimalik üle vaadata, kas kliendil olid poodi tulles halvad kavatsused või mitte. Sellegipoolest leidub inimesi, kes siis majanduslikust olukorrast lähtuvalt või puhtalt hasardist kipuvad poest midagi tasku pistma ja kauba eest tasumata poest lahkuvad.
Suured summad
G4S Eesti Põhja piirkonna valveosakonna juhataja Kardo Kurm ütles, et eelmise aasta numbreid vaadates erilist statistilist muutust pole. Varguste ja õigusrikkumiste arv on jäänud samale tasemele. Möödunud aastal pandi õigusrikkumisi toime 3230 korral, millest poevargusi oli üle 2100 episoodi.
„Lõime kokku ka summad, mille ulatuses on kauplused üle Eesti saanud tagasi kinnipeetud poevaraste käest rikkumata kaupa, see oli 43 000 eurot,” lausus Kurm. Ida regioonis anti politseile üle 158 õigusrikkujat. See arv võib tunduda Eesti teiste regioonidega väike seetõttu, et G4S pakub siin turvateenust peamiselt tööstus- ja logistilistele objektidele.
Jätkuvalt ei eelista vargad kauplusest varastamisel mingeid kindlaid tooteid, vaid kaupa, mida on hiljem kerge turustada. Kurm ütles, et tootevalik on seinast seina, näiteks alkohol, kohv jne.
Kehakeel reedab
Poevaras reedab end sageli käitumisega, kuid on ka professionaale. Pole ühte profiili, mis annaks kohe kahtluseks alust.
„On neid, kes on töötud ja elu hammasrataste vahele jäänud, noori, vanu, keskealisi. Ühte konkreetset joont polegi käesoleval hetkel võimalik tõmmata,” täiendas Kurm.
Ta lisas, et kõige lihtsam ja tüüpilisem vabandus on unustamine. Samas tuleb turvafirmal tuvastada, kas inimesel oli tahtlus vargust toime panna või mitte. „See on igapäevane analüüs ja selle pealt teeme ka otsuseid. Samas ei saa kedagi kohe hukka mõista ja siin tulevad appi erinevad turvalahendused. Vaatame videod läbi, hindame inimese kehakeelt. Inimese kehahoiak, käitumine ja muud tegurid reedavad tahtluse või unustamise ja selle põhjal võtame vastu otsused. Samuti on selge, et kui kaup on unustatud taskusse või lausa ära peidetud, siis pole see võrreldav olukorraga, kui inimene on kauba eest maksnud ja unustanud midagi poekäru põhja,” rääkis Kurm.
Kauplused on tänulikud, kui kaup rikkumata tagastatakse. Näiteks eelmisel aasta oktoobrikuus peeti kinni üks varas, kes oli poekärusse ladunud toidukaupu, riideid, alkoholi, tubakatooteid väärtusega 657 eurot. Inimene kõndis käru enda ees lükates nahaalselt kassadest mööda, kuni turvamehed ta kinni pidasid. Seekord sai kauplus õnneks kauba tagasi.
Vargus Narvas. Foto: G4S
