Seisval politseiautol ei tohiks punane vilkur plinkida
Kindlasti on liikleja näinud olukorda, kus politsei alarmsõiduk on sinise ja punase vilkuri abil peatuma sundinud kahtlusaluse, autod on pargitud teeserva, politseinikud tegelevad menetlustoimingutega ja samal ajal plingivad politseiautol nii sinised kui ka punane vilkur.
Aivar Ojaperv
Üks konkreetne näide pärineb möödunud teisipäeva õhtupoolikust, kui politseibuss seisis siniste-punaste tulede vilkudes Rakveres Adoffi ja Laada ristmikul. Tegemist polnud enam jälitamisega – ka liiklusrikkumises kahtlustatav juht oli oma auto kinni pidanud.
Peatumismärguande kehtimise reegel
Kas punase vilkuri tööle jätmine on õigustatud? Plinkivad tuled häirivad möödujate vaatevälja, eriti õhtusel ajal ja tiheda liiklusega ristmikul, samuti võib tekkida segadus, kas punane vilkur kohustab veel kedagi peatuma?
„Liiklusseaduse paragrahv 200 sätestab, et ees sõitva sõiduki juhile antakse liiklusjärelevalve teostamisel peatumismärguanne taga sõitvalt alarmsõidukilt ühel ajal sinise ja punase töötava vilkuriga,“ selgitas Rakvere politseijaoskonna patrullijuht Reigo Loginov. „See tähendab, et peatumismärguanne kehtib ainult ees sõitvale sõidukile.“
„Politsei jätab vilkurid tööle eelkõige turvalisuse kaalutlusel,“ jätkas ta. „Kui tööd tehes on vaja ootamatult liiklusrikkuja peatada, siis pargitakse esimesel võimalusel tee äärde. Talvisel ajal kitseneb automaatselt sõidutee ja selleks, et teised liiklejad märkaksid takistust, jäetakse tööle vilkurid. Küll ei pea samal ajal põlema punane vilkur.“
Politseinik: vilkur rahustab liiklust
Alarmsõiduke liiklemise korda reguleeriv Vabariigi Valitsuse määrus sätestab muuhulgas, et (§ 8 lg 1) alarmsõiduki juht võib eriseadmeid, see tähendab ka vilkurit, kasutada ainult kiireloomulise ameti- või tööülesande täitmisel. Seega pole just kui õigustatud ka ainult siniste vilkurite plinkimine ajal, kui politseiauto (või mõni muu alarmsõiduk) seisab tee ääres ja politseinikud täidavad dokumente, sest nimetatud tegevus pole kiireloomuline.
„Oluline on märkida, et vilkuritega töötav politseiauto tõmbab tähelepanu ja rahustab liiklust,“ põhjendas Reigo Loginov.
____________________________________
ALARMSÕIDUKID
Vastavalt valitsuse määrusele on alarmsõidukite loetelu järgmine: päästeasutuse sõiduk ning maastikusõiduk; päästetööl osaleva juriidilise isiku sõiduk ja maastikusõiduk; kiirabisõiduk; politseiasutuse sõiduk ja maastikusõiduk; Kaitsepolitseiameti sõiduk; kaitseväe kiirabisõiduk, kaitseväe päästesõiduk ja sõjaväepolitsei sõiduk; Justiitsministeeriumi vanglate osakonna ja vangla sõiduk ning maastikusõiduk; Siseministeeriumi siseturvalisuse teenistuse sõiduk; Maksu- ja Tolliameti sõiduk; prokuratuuri sõiduk; Eesti Panga sõiduk; Teabeameti sõiduk.
Kiireloomuliste ametiülesannete täitmisel on alarmsõiduk ka Vabariigi Presidendi auto ja saateauto; peaministri auto ja saateauto; Riigikogu esimehe auto; Riigikogu aseesimehe auto; ministri auto; riigisekretäri auto; kaitseväe juhataja auto; Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni liikme auto.
Euroopa Liidu liikmesriigi eritalituse sõiduk ja maastikusõiduk on alarmsõiduk, kui ta täidab Eesti Vabariigi territooriumil rahvusvahelisest lepingust tulenevat ülesannet ja on sellest teavitanud Eesti Vabariigi pädevat ametiasutust.
