Rakvere Ametikooli õpilased pürgivad ehitusviimistluses Eesti tippu

Rakvere Ametikooli kasvandikke Olav Leissonit ja Jane Florenit tundideks tegevusetult laua taha juba ei naeluta. Hakkaja noormees on alati armastanud oma kätega midagi valmis teha ning neiu eelistab söögitegemisele hoopis segu valmistada või pahteldada.

Egle Merbach

Lisaks ühisele koolile ühendab noori kirg ehitusviimistluse vastu ning kutsemeistrivõistlused – Olavil on Noorel Meistril võistlemises juba kaheaastane staazh, Jane läheb kooli esindama esmakordselt.

Kui 21aastase Olavi peres on ehituseriala suure tähtsusega, sest isa peab ehitusfirmat, siis 18aastase Pajusist pärit Jane tee viis ehitusviimistluseni hoopis teisiti.

Põhikooli lõpetamise ajal ei teadnud ta, kas minna keskkooli või kutsekooli. Kutsekoolidest jäid talle silma Tartu ja Rakvere oma, ent viimase kasuks langes otsus rahalistel kaalutlustel. “Lugesin ehitusviimistluse valdkonna tutvustust ja mõtlesin, et see võib olla midagi minu jaoks. Minult küsitakse tihti, miks just see eriala, miks mitte kokandus või maaturism või midagi lihtsamat? Mulle lihtsalt ei sobiks sellised alad. Mulle meeldib siseviimistlusel erinevaid tehnikaid kasutada,” jutustas tütarlaps.

Välispraktika andis julgust

Mõlemad noored on praktiseerimas käinud ka välismaal. Tänaseks ametikooli juba lõpetanud Olav käis kuu aega praktikal Taanis Viborgis. “Muljed ja mälestused on enneolematud,“ meenutas ta. „See, kuidas sealne elu toimib ja kuidas tööd tehakse, on ikka väga vinge. Õppisin, kuidas saan hakkama võõras seltskonnas ja hoopis teiste töövõtetega kui Eestis.”

Kolmandal kursusel õppiva Jane viis välispraktika samuti Taani, kus ta sai kätt harjutada värvimistöödes. Just praktiline töö ja võimalus erinevaid tehnikaid katsetada panevad mõlemal noorel silmad särama. Õpingutestki meenutavad nad parima sõnaga just praktilist osa, kuna siis sai oma kätega midagi valmis teha.

“Isegi kui tuli teha väga tüütut asja, pakkus see palju rohkem naudingut kui istuda tunnis laua taga tunde ja tunde,” meenutas noormees, kes otsustas oma õpinguid jätkata Tallinna Tehnikakõrgkoolis.

Samal ajal töötab Olav K-Rautas müügikonsultandina, kus tal tuleb suunata inimesi õigeid oste tegema. “Töös saan kasutada väga palju kutsekooli tarkusi, sest inimesed ikka soovivad asju, millest neil endal täpset ettekujutust pole, aga tänu minu teadmistele saame lõpuks õige asja kätte. Samuti küsivad inimesed nõu, kuidas midagi teha.”

Plaatidest purjekas ja majakas

Oma ametialaseid oskusi on Olavil tulnud tõestada ka kahel korral Noore Meistri kutsemeistrivõistlustel Rakvere Ametikooli esindades. “Enne esimest, 2013. aasta võistlust nokitsesin etteantud jooniste ja mõõtude järgi kolm-neli proovitööd, mis läksid aina paremaks,” lausus noormees. Plaatimises võisteldes tuli tal plaatida purjeka kujund, mis tõi talle viienda koha.

Järgmisel aastal tegi ta vaid ühe proovitöö, mille kaudu sai teada oma vead, mis arutati enne võistlust koos juhendajaga läbi. “Kohapeal tuli seekord valmistada majakas, mis kukkus väga ilusti välja ja sain tänu sellele teise koha, millega ma ise väga rahul olin. Ma ei usu, et mul tekib kordki enam sellist võimalust võistelda Eesti kutsekoolide paremikuga sellise rahvamassi ees, kus kõik elavad kaasa.”

“Võistlus annab ka väga hea ajaplaneerimise kogemuse, sa pead täpselt etteantud ajaga valmis saama korrektse töö,” kinnitas Olav.

Vabakava ja värviharmoonia

Jane astub esmakordselt võistlustulle eeloleval nädalavahetusel, esindades ametikooli ehitusviimistluses. Selle võimaluse üle on tütarlapsel väga hea meel. “Võistlusega seoses olen veetnud palju aega koolis harjutades ja mul on suurim heameel, et mul on inimesi, kes mind selles toetavad, alustades erialaõpetajatest, lõpetades sõprade ja perekonnaga,” oli Jane tänulik ning saatis tänusõnad oma juhendajale Jaan Viktorile.

Ehitusviimistlejast tütarlaps teab, mis teda võistlusel ees ootab: ukse värvimine, värvi harmoonia, vabakava ja tapeetimine. “Kõige keerulisemaks pean vabakava, kuna see tuleb välja mõelda ja teostada nii, et see oleks huvitav ja tutvustaks teistele eriala,” kostis Jane, lisades, et värvimine ise on siiski üks tema tugevusi.

Veel peab ta väljakutseks värvi harmooniat, kuna seal tuleb neli värvitooni kokku segada nõnda, et need oleksid kooskõlas. Samuti tuleb muster täpsete mõõtude järgi värvida ilma teibi abita. Tapeetimises ega ukse pahteldamises-värvimises ei näe Jane aga mingit kunsti – tuleb lihtsalt kasutada õiget tehnikat, olla täpne ja osav.

Noorele Meistrile läheb Jane ennekõike enda proovilepanekuks ja enese võrdlemiseks teiste Eesti noorte spetsialistidega. “Muidugi oleks lahe, kui jõuaksin esimese kolme hulka, kuid lisaks koha saamisele võtan sealt endaga kaasa uusi teadmisi, kogemusi, tutvusi, õpin ennast paremini tundma ja saan teada, milleks suuteline olen,” pidas neiu saadavat kogemust oluliseks nii silmaringi laiendamisel kui suhtlemisoskuse arendamisel. Lisaks loodab ta leida sõpru, kellega ühiselt midagi selleks ära teha, et Eesti noored läheksid ametit õppima.

Suurimateks konkurentideks peab tütarlaps Tallinna Ehituskooli võistlejaid, kes on varasemalt häid tulemusi saavutanud. Ka Haapsalu ja Tartu esindajad on Jane meelest tugevad konkurendid.

“Mul on väga hea meel, et korraldatakse erialaseid võistlusi, kus Eesti noored saavad üksteisega mõõtu võtta,” sõnas julge neiu kokkuvõtlikult.

See, kuidas Janel Noore Meistri võistlustel läheb, selgub 6.-7. märtsil Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses, kus üle 300 noore meistri võtavad mõõtu 25 erialal. Ehitusviimistluse tiitlile võistlevad 15 noort.

KOMMENTAAR

Ahto Laur, Henkel Balti OÜ:

Ehitusviimistluse kutse omandanud noortel on head väljavaated tööturul tegutsemiseks. Maalri- ja tapeetimistöid on vaja igas elamises ning töökohas, aga õpetatud tapeetijat või maalrit on väga raske leida. Tapeetimise ruutmeeter maksab 5-10 eurot, mis näitab juba, kui kallis töö see on. Palk võib kindlasti ulatuda üle 1000 euro kuus.

Oleme ka oma ettevõttega koolitanud kutsekoolide õpilasi ja andnud õpetajatele teadmisi peaaegu kõigis Eesti ametikoolides. Kutsekooli lõpetanud noored oskavad teha tööd ja tunnevad tooteid, mistõttu näeme neil tulevikus suurt perspektiivi, sest inimesed ei oska ise viimistlustöid teha. Soovitan noortel hästi kätt harjutada, sest tööga on võimalik oma tulevik kindlustada – viimistluseriala on üks vajalikumaid erialasid ehituses.

Olav Leisson võistlusel. Foto: erakogu

Jane Floren. Foto: erakogu