Raamatulaadal müüdi väärtkirjandust heategevuseks
Läinud pühapäeval toimus Rakveres seitsmendat korda tasuta raamatu laat. Spordikeskuse ukse taha oli enne avamist kogunenud kenake hulk bibliofiile, kes uste avanedes pilgeni täis raamatulettide juurde ruttasid.
Ülle Kask
Lääne-Virumaa keskraamatukogu arendusspetsialist Tiina Kriisa rääkis, et tänavu tehti laadakorralduses väikesed muudatused. Kui eelnevatel aastatel oli kogu kirjasõna tasuta, siis sel korral otsustati osa teoseid müüki panna ja saadud tulu naiste varjupaigale annetada.
Rariteete vist polnud
Kriisa hinnangul võis laadal olla umbes 20 tuhat raamatut. „Möödunud aastal oli rohkem, 32 tuhat. Aga tänavu ei tahtnud me padupunast kirjandust ning seetõttu on kirjavara vähem,“ ütles ta ja lisas, et tema meelest võiks järgmine kord olla punanurk propagandistlikule nõukaaegsele kirjandusele, sest igale raamatule on lugeja. Nii mõnigi sirviks oma noorusaja lektüüri, näiteks Lenini teoseid või pioneeri meelespead.
Küsimuse peale, kas laadale toodi ka mõni rariteet, vastas Tiina Kriisa, et väga vana, antikvaarset kirjasõna ei tooda, aga pead ta anda ei või. „Üks vanaproua tõi mõned 1920-30 Virumaa Kirjastuse poolt välja antud raamatud, samuti oli seekord kenake hulk raamatuid sarjast „Seiklusjutte maalt ja merelt“, mis läksid heategevusmüüki.“
Raamatutel on olnud väga erinevaid omanikke. Näiteks James Fenimore Cooper’i Nahksuka juttudesse oli löödud tempel: „Rakvere Kohaliku Tööstuse ja Kommunaalmajanduse Tööliste A/Ü grupikomitee raamatukogu“.
Tiina Kriisa sõnul lähevad naistele kõige rohkem peale käsitöö-ja kokaraamatud, mehed otsivad spordi- ja tehnikateemalist trükisõna. Suurem tunglemine oligi nõndanimetatud teabekirjanduse lettide juures, kuhu olid paigutatud sõnaraamatud ja leksikonid, vanad ENEd ja kunstnike ning teiste kuulsuste elulooraamatud.
Mõni üritab raha teenida
Kriisa tõi esile ka ühe laadakorraldajatele meelehärmi valmistava negatiivse asjaolu. „Me oleme hädas paari tüübiga, kes sõidavad autoga ukse ette, viskavad raamatud suurtesse kottidesse ja hiljem äritsevad nendega. Meie tahame head teha. Teeb kurvaks, kui heategevusüritust kasutatakse raha teenimiseks, mis on ebaeetiline,“ ütles Tiina Kriisa.
Spordihalli ühes nurgas oli punane telk kirjaga „Heategevusmüük“, kus tungles päris palju rahvast. Raamatud olid soodsa hinnaga: üks, kolm ja viis eurot tükk. Poodides maksab uudiskirjandus teatavasti 15-20 eurot. „Seiklusjutte maalt ja merelt“ on tänaseni bibliofiilide jaoks maiuspala ja neid võis osta kolme euroga. Õigekeelsussõnaraamat aga maksis viis eurot.
Pikk laud oli täis võõrkeelset kirjandust.
Tasus ka laua alla kiigata, sest suur hulk raamatuid, mis lettidele ei mahtunud, olid kastides. Nii mõnigi laadaline leidis teda huvitava raamatu hoopis põrandalt, kastist.
Meesterahvas, kes vana hea „Mirabilia“ krimi- ja ulmesarja juures askeldas, kõneles, et kahjuks ei leia ta oma kogusse Isaac Asimovi „Asumi ja impeeriumi“ üht puuduolevat teost. „Kogu „Mirabilia“ on olemas, aga üks on puudu, ehk järgmisel aastal õnnestub see hankida,“ ütles ta.
Keskealine naisterahvas, kes eesti kirjanduse väljapaneku juures koti nurka pani ja Friedebert Tuglase „Kogutud teoseid“ lappama hakkas, rääkis, et tema pole ühtegi aastat vahele jätnud, iga kord on laadal käinud. „Vene ajal olid raamatud odavad, aga siis pidi lugemisväärset kirjasõna mööda raamatupoode jahtimas käima. Kultuurilehes Sirp ja Vasar tutvustati viimasel küljel uusi peatselt ilmuvaid teoseid. Hea, kui tollal mõni müüja tuttav oli. Nüüd on tolleaegset defitsiiti hulgi saadaval, aga enamus head vana klassikat on mul olemas,“ ütles ta. „Raamatud on minu kallid kaasteelised ja lemmikuid ning neid üle lugedes ei tunne ma end kunagi üksi.“
Tasuta raamatu laada korraldasid Lääne-Virumaa keskraamatukogu, Rakvere spordikeskus ja Rakvere kultuurikeskus.
PS: Mees, kellel üks raamat Asimovi Asumi-sarjast puudu, pöördu palun Kuulutaja toimetusse. Võimalik, et saan aidata – Aivar Ojaperv.
Foto: Ülle Kask
