Jätkuvalt tõuseb maapinnast ohtlikku laskemoona
Kevadel algab eridemineerijatel kiire aeg, sest lumi sulab ja maapõuest tõusevad pinnale lõhkekehad. Eriväljaõppega meeste töö on need inimelude säästmiseks kokku korjata ja kahjutuks teha.
Kaius Mölder
Demineerimiskeskuse juhi Arno Pugoneni sõnul ei möödu neil päevagi, kui pole väljakutset. „Sel aastal algas kevad vara ja kuna muru veel ei kasva, siis on lõhkekehade leidmise tõenäosus tunduvalt suurem kui muudel aastaaegadel,“ tõdes Pugonen. Ta ütles, et juba on leitud tavapäraseid Teise maailmasõja aegseid lõhkekehasid – mürske, granaate, miinipildujamiine. Isegi üks lennukipomm on sel aastal kahjutuks tehtud.
Teatage pommileiust
Pugonen kiidab nende inimeste teadlikkust, kes kahtluse korral helistavad Häirekeskusesse ja teatavad leiust.
Tihtilugu on lõhkekeha roostetanud ja minetanud oma tavapärase kuju. Samuti ei too inimesed oma leidusid enam politsei või päästekeskuse ukse taha, nagu seda tehti aastaid tagasi.
Ka Ida-Eesti pommigrupi juhataja Jakob Juhanson kinnitab, et nii Lääne- kui ka Ida-Virumaa elanikud on üldiselt ohuteadlikud ning annavad enamasti igast leiust kohe teada. „Demineerijad paluvad inimestel samas vaimus jätkata, sest mahajäänud ohtlik rämps on vaja ära koristada ja see on väga tähtis meie keskkonna turvalisemaks muutmisel. Meil on ööpäevaringne valmisolek, kuid kindlasti peab väljakutsete kõrgperioodil varuma rohkem kannatust, sest alati ei pruugi demineerijad jõuda leiukohale samal päeval. Mitte mingil juhul ei tohi plahvatusohtlikku leidu ise puudutada ega transportida,” ütles Juhanson.
Pommileiust tuleb teatada numbril 112. Vajadusel võtab demineerimismeeskonna juht leidjaga ühendust, täpsustab olukorda ja annab soovitusi edasiseks tegevuseks.
Demineerijatel on kokkupuuteid ka sõjaajaloohuvilistega, kes Virumaal vanades lahingupaikades kaevamas käivad. Suuremas osas on tegemist seadusekuulekate kodanikega, kes kahtlastest leidudest demineerijatele alati teada annavad. Samas on aga mõned, kes peale lõhkeaine leidu jätavad selle kas lihtsalt vedelema või võtavad endaga kaasa. Õnneks jääb selliseid aardekütte Pugoneni sõnul aina vähemaks.
Kahjustatud 40 lõhkekeha
Sel aastal on Ida-Eesti pommigrupi demineerijad käinud enam kui 25 väljakutsel, millest lahingumoona leiuga seotud väljakutseid oli 18. Kahjutuks on tehtud 40 lõhkekeha.
2014. aasta oli Ida-Eesti pommigrupi demineerijatele töörohke: väljakutseid oli 365, neist 315 olid seotud sõjaaegse lahingumoonaga. Kõige rohkem väljakutseid (156 korral) lahingumoona kahjutuks tegemiseks oli Ida-Virumaale Vaivara valda – see on nii ka varasemalt olnud, sest mainitud piirkond oli Teises maailmasõjas üks lahinguterohkeim koht Eestis.
Lääne-Virumaale oli väljakutseid 63, peamiselt olid need seotud lahingumoona leiuga.
Kokku hävitati möödunud aastal Ida-Eesti pommigrupi tööpiirkonnas 1205 lõhkekeha, 3709 padrunit ja 4501 grammi lõhkeainet. Kõige rohkem tuleb lõhkekehi välja põllutöödel, metsatöödel ja aina rohkem Eestimaal levima hakanud detektoritega otsimise tagajärjel.
Arno Pugonen näitab juba kahjutuks tehtud laskemoona. Foto: Kaius Mölder
