Kamp arhitekte loob ilu

Kas olete vahel uusehitisi vaadates mõelnud, kust küll tulevad arhitektil nii head ideed? Arhitektuuribüroo Kamp arhitektid Jan Skolimowski, Kaspar Kruuse ja Peeter Loo räägivad, kuidas nad projekteerisid Väike-Maarja keskväljaku, mille ehitusega peagi alustatakse, või kuidas tekkis neil mõte kujundada Rakvere kesklinna täiesti omanäoline vaipelamu.

 

Mari Mölder

Lääne-Virumaa avalikust ruumist võib leida mitmeid teie firma projekteeritud töid. Palun nimetage suuremad?

Erineva iseloomuga ja suurusega töid on tehtud. Väike-Maarja spordihall on Lääne-Virumaa tööde seast ilmselt üks suuremaid, aga ka meie jaoks üks esimesi töid üldse. Töö oli meie jaoks väga oluline nii professionaalses mõttes kui ka emotsionaalselt – sealt algas meie büroo loominguline rännak, kui sedasi võib öelda. Väike, aga tore töö on ühele eratellijale kavandatud suveköök Rakvere lähedal. Palju on jäänud paberile – paar toredat arendusprojekti Rakveres, Rakvere Teatri juurdeehitus. Põnevusega ootame, et Väike-Maarja väljak läheks töösse.

Kuidas olete nende projektideni jõudnud? Kas osalete peamiselt konkurssidel või on teil tegemist tellimustöödega?

Peamiselt on tegu tellimustöödega. Meil on Rakveres üks hea ja oluline klient, kellele oleme paljuski tänu võlgu, et ta meile tööd on pakkunud. Paljud projektid on jäänud ka paremate aegade ootele, kuid oluline osa asju on töösse läinud. Rakvere Teatri juurdeehituse kavand oli kutsutud osalejatega arhitektuurikonkursi tarvis tehtud töö. Paraku me seda ei võitnud ja seega ei realiseerita seda kunagi.

Kas projektid on koostatud ainult omanike soove arvestades või lisate oma ideid juurde? Kas hiljem viite sisse muudatusi?

Konkursitööde puhul on vaja omada selget visiooni või ideed antud ülesandest, kuid samas on vaja kinni pidada ka tellija lähteülesandest. Tellija on ju enda jaoks välja töötanud optimaalsed soovid ning meie ülesanne on need mõtted üheks tervikuks luua. Peale konkursitöö võitu hakkab alles tegelik töö peale. Lähteülesanne muutub täpsemaks, sageli hakatakse lahendust kärpima.

Kas kõik tellijad pöörduvad teie poole juba konkreetse visiooniga?

Tavaliselt on tellijal see olemas. Eramu puhul tubade arv ja suurus, kortermaja puhul korterite arv, hoone üldine hinnatase jne. Mida selgemad on tellija soovid, seda parem on meil oma tööga alustada.

Kuidas aitate neid kliente, kes täpselt ei tea, mida tahavad?

On ka juhtumeid, kus aitame tellijal lähteülesannet kokku panna. Alati ei tarvitse tal olla selget ülevaadet, mida ta soovib lõpptulemusena saavutada. On vaid veendumus, et teatud olukorda on vaja parandada. Siis aitame tal läbi mõelda kõik erinevad stsenaariumid, millest kujuneb lõplik lähteülesanne.

Kas arhitektuuriliste lahenduste puhul lõppeb teie töö siis ära, kui projekt on kinnitatud, või hoiate kätt pulsil, kuni objekt on valmis?

Projekteerimise protsess on väga põnev. Sama põnev on ka sealt edasi algav ehitusprotsess. Meie töö üks osa on autorijärelevalve. See on teenus, mille puhul käime ehitusel ja jälgime, et ehitataks projekti järgi. Esindame tellijat ja aitame tal keerulisemates küsimustes otsust langetada. Osa projektide puhul aga pole objekti tihe külastamine tingimata vajalik. Samas ajab uudishimu sellegipoolest kohale. On uskumatult põnev jälgida, kuidas peenikestest joontest paberil kasvab üles reaalselt tajutav ruum.

Kui kaua kulub ühele projektile aega?

Sõltub projektist, asukohast ja tellijast. Mõne eramu projekti saab valmis poole aastaga, kuid teise puhul võib aega poole rohkem minna. Mõnes kohas on omavalitsus väga vastutulelik ning soodustab igati uute hoonete ja avaliku ruumi rajamist, kuid mõnes kohas on kooskõlastuste hankimine üks paras kolgatatee. Suuremate projektide peale aga läheb aasta või rohkemgi. On olnud juhtum, kus andsime tellijale tööjooniste paki üle ja ta ütles, et tuleb alustada algusest. Kokkuvõttes on maja või ruumi planeerimine nii keeruline ja tulvil tuhandeid nüansse, et projekteerimisprotsess võib keskel ootamatuid pöördeid võtta ning planeeritud aeg oluliselt pikemaks venida. Seetõttu on väga raske ette planeerida täpset ajagraafikut, kuigi tihti meilt seda oodatakse.

Hetkel on teil planeerimisel Väike-Maarja keskväljak. See peaks valmima järgmise aasta aprilliks. Kas peagi läheb ehituseks?

Selle projekti oleme kausta vahele saanud ja loodame väga, et varsti läheb ehituseks. Valla esindajate kiituseks tuleb öelda, et tegu on tellijatega, kes oskavad mõelda pikemas perspektiivis, valides projekti kvaliteetseid ja kestvaid lahendusi.

Huvitava lahendusena olete projekteerinud Rakvere Vabaduse ja Viru tänava nurgale vaipelamu.

Vaipelamu tellis eraisik, kes soovis Rakvere linnaruumi omalt poolt täiendada, paremaks muuta. Selle ülesande puhul saime suhteliselt vabad käed. Idee eesmärgiks oli peegeldada ümbritsevat linnaruumi, mis on mõlemal pool planeeritavat kinnistut üsna vastandlik. Ühel pool on rahulik Viru tänav, munakiviteega ajalooliselt väljakujunenud aedlinnak, kus igal hoonel on oma aed. Teisel pool tiheda liiklusega Vabaduse tänav, mille ääres nõukogudeaegsed kortermajad. Meie eesmärk oli luua uus elukeskkond peredele, kes suurt eramut ei jaksa osta. Igal majaühikul on väike privaatne aed. Krundi kolmnurkne kuju tegi olukorra päris keeruliseks, kuid lõpptulemusega – vähemalt paberil – oleme väga rahul. Vältimaks olukorda, kus tänavalt vaadates esimeseks asjaks oleks maja ette pargitud auto, paigutasime kõik sõidukid krundi tagumisse serva. Inimesed ju ei peagi autost elutuppa astuma, paar liigset sammu teeb tervisele pigem head. Kogu selle kolmnurkse ala oleks pidanud lõpetama krundi otsas paiknev väike avalik park, kuid kahjuks on kogu projekt hetkel seisma pandud. Selliseid lahendusi on päris edukalt tehtud Jaapanis, Hollandis, Belgias.

Mida teie firma veel teeb lisaks arhitektuurilisele planeerimisele?

Üritame end vormis hoida. Sisearhitektuur on üks oluline osa meie teenustest. Aeg-ajalt proovime kätt maastikuarhitektuuri või mööblidisaini vallas, kuid seda pigem hobi korras.

Tänavu peaks teil täituma kümnes tegutsemisaasta. Kui vaadata tagasi, siis kuidas on teie firma selle aja jooksul arenenud?

Endalegi üllatuseks oleme kõik majanduslangused üle elanud, tegutsenud tasa ja targu, hoidnud rahulikku stabiilset joont. Alustasime kahekesi ning vaikselt oleme kasvanud kuue andeka ja tööka inimesega toimivaks bürooks, kus töö ei tundu nagu päris töö, vaid pigem hobi. Oleme kindlasti muutunud ka paremateks firmajuhtideks. Istume aeg-ajalt kokku, et arutada, kuidas veel paremini toimida. Oleme ka vaadanud Eesti piiridest väljapoole. Seni oleme kõige edukamalt Soomes toimetanud.

Kas meeskonnas tegelevad kõik kõigega?

Meil on tööl kuus inimest – kolm arhitekti-partnerit ja kolm tegevarhitekti. Põhitegevus on siiski kõigil arhitektuur. Meil, partneritel, on ära jagatud lisakohustused.

Kuidas sai teie firma nime? Sõna kamp tähendab rühma koos tegutsevaid inimesi, kas see ongi sõna-sõnalt võetud?

Nii saigi.

Fotod:

Väike-Maarja keskväljak

Vaipelamu Rakveres Vabaduse ja Viru tänava nurgal

Kaspar Kruuse, Peeter Loo ja Jan Skolimowski

Kõikide fotode allikas on kamp.ee