Teadaolevalt Eesti vanim valge-toonekurg pesitseb Lasilas
Mai lõpus märgati Lääne-Virumaal Lasilas pesitsemas rõngastatud valge-toonekurge, kelle jalavõrule kantud andmed õnnestus ka fikseerida. Matsalu rõngastuskeskuse kinnitusel käib kõnealune kurehärra (oletatakse, et tegemist on isase linnuga) 28. eluaastat ja ta on vanim Eesti loodusest leitud selle liigi isend.
Aivar Ojaperv
Lasilas pesitsev valge-toonekurg koorus Matsalu rõngastuskeskuse andmetel 1988. aastal Jõgevamaal Palamuse külje all Varbevere külas ja rõngastati Tiit Gorinovi poolt sama aasta 11. juulil.
Leitud lind on oma valge-toonekure kohta kõrge ea jooksul läbinud märkimisväärse arvu kilomeetrid – aastatel 2001, 2006 ja 2010 märgati teda Iisraeli rannikualal. Eelmainitud vaatlused on kõik tehtud sügisel, mil valge-toonekured Lähis-Ida kaudu oma Aafrika talikorterisse lendavad.
Rõngastatud 5000 valge-toonekurge
Samas ei saa muidugi väita, et Lasila lind on kindlasti Eesti vanim. Valge-toonekurgesid rõngastatakse Eestis suhteliselt vähe ja veel vähem saab Matsalu rõngastuskeskus nende kohta tagasisidet.
Samuti ei ole päris täpselt teada märgatud isendi sugu, kuid paari käitumismaneeri järgi julgevad vaatlejad oletada, et tegu on isalinnuga.
Kaasajal rõngastatakse Eestis vaid üksikuid valge-toonekure pesapoegi, kuid näiteks 1980ndatel rõngastati mitusada poega aastas. Aastate jooksul on ESTONIA MATSALU (Matsalu rõngastuskeskuse) rõngastega märgistatud ligi 5000 valge-toonekurge ning teateid on laekunud 148 taasleiust, neist kaugeimad Lõuna-Aafrika Vabariigist ja Zimbabvest.
„Rõngastamine on paraku ainus meetod, mille järgi saab lindude vanust fikseerida,“ rääkis Matsalu rõngastuskeskuse eluslooduse seire spetsialist Olavi Vainu Kuulutajale. „Ülejäänu on vaid spekulatsioon. Ühes või teises valge-toonekure pesas nähakse küll linde pesitsemas paarkümmend aastat ja rohkemgi järjest ning toonekurgede nägugi võib tunduda juba tuttav, kuid tegelikult inimsilm linde eristada ei suuda. Linnud sulgivad ja välimus muutub aja jooksul. Kas kurepaar on sama mis eelmisel aastal või mitte, selles ei saa sajaprotsendiliselt kindel olla.“
Euroopa vanima valge-toonekure tiitli saamiseks on Lasila kurel siiski veel pikk tee minna. Teadaolevalt on Euroopa vanim toonekurg leitud Šveitsist, kuid kahjuks surnuna. Leidmise ajal oli tema vanus 39 kalendriaastat.
Pesitsejate arv kasvab
Vainu sõnul pesitseb Eestis 4000-5000 valge-toonekure paari. „Pesitsemiste arv on tõusuteel, veel paarkümmend aastat tagasi oli hinnang tuhande võrra väiksem.“
Eesti on valge-toonekure pesitsemisala põhjapoolseim osa, nende majesteetlike lindude levikuareaal ametlikel andmetel näiteks Soomeni ei ulatu. Ka Eestis pole valge-toonekurg kogu aeg pesitsenud – esimene vaatlus pandi kirja alles 1841. aastal Võrumaal Vastseliinas ja 20. sajandi alguseski oli see lind meil pigem haruldane kui tavaline.
Valge-toonekurge pole näiteks ka Norras – kui tahate oma norralastest sõpradele eksootilist elamust pakkuda, viige nad valge-toonekure pesa juurde ja näete, kuidas nad ennastunustavalt foto- või filmikaameraga suristavad ning vaimustusest õhkavad. „Olen kuulnud, et teile toovad lapsi toonekured, aga meie peame kuidagi ise hakkama saama, sest meil neid lihtsalt pole,“ märkis siinkirjutajale tema norralasest kaim, kui paar aastat tagasi Eestis käies esimest korda elusat valge-toonekurge nägi.
Olgu lastega, kuidas on, aga muid elukaid kannab kurepaar oma koju küll ja seepärast leidub ka inimesi, kes valge-toonekure pesa oma koduhoovis hea meelega näha ei taha. „Ega rahva jutud päris tühjast levi,“ tõdes Olavi Vainu. „Aga seda ma nüüd ka ei usu, et nad elusaid konni ja madusid pesast alla loobivad – nad viivad neid ikka oma poegadele söögiks ja kui mõni pala lähebki suust mööda, siis on seda juba nii palju rapitud, et eluvaimu küll enam sees pole.“
Veel räägib rahvasuu, et valge-toonekurg on rästiku mürgi suhtes immuunne ja seepärast polevat neil mingit probleemi roomajaid nahka pista. „Pigem oskavad nad madudega nii osavalt „opereerida“, et need ei jõuagi salvata,“ kommenteeris Vainu. „Sama on ka hiireviudega – vaatlusandmed on kinnitanud, et mõned neist on valinud rästiku oma põhitoiduks.“
Teatage rõngastatud linnu leiust
Valge-toonekurel looduslikud vaenlased praktiliselt puuduvad ja ka inimeses ei paista nad ohtu nägevat. Pigem vastupidi: päris sageli kuuleb juhtumitest, kus hätta sattunud valge-toonekurg otsib inimeste juurest abi.
„Valge-toonekurg on hea näide kohastumisest,“ lausus Olavi Vainu. „Veel mõned aastakümned tagasi pesitsesid nad ka puu otsas, aga vahepealse ajaga on nad avastanud, et telefoniposti või korstna otsas on palju mugavam. Nii on ka suhetes inimesega – kuna nende toitumisala on kultuurmaastik, kus liigub palju inimesi, siis on nad meiega ära harjunud ega pööra meile enam tähelepanu. Samas must-toonekurg on palju pelglikum, tema eelistab pesitseda ja toituda inimkaugetes nurkades, kuigi ka selle liigi puhul on juba täheldatud erandeid.“
Olavi Vainu juhtis linnusõprade ja loodusehuviliste tähelepanu asjaolule, et Matsalu rõngastuskeskus ootab tagasisidet kõikide rõngastatud lindude leidmise või märkamise kohta.
Rõngaleidudest teatamine on oluline, sest nende abil saadakse palju informatsiooni lindude rändeteedest, rändekiirusest, east, populatsioonide levikust ja käitumisbioloogiast. Seetõttu ootab Matsalu rõngastuskeskus teateid kõigist rõngaleidudest e-mailile matsalu@envir.ee.
Kel elektroonilisel teel teatamise võimaluse puudub, saab leiust teavitada ka postiaadressil Keskkonnaagentuur, Matsalu rõngastuskeskus, Penijõe, Lihula vald, Läänemaa. Samuti võib ühendust võtta telefonil 4724220 või mobiiltelefonil 53003289.
Lasilas pesitsev valge-toonekurg on Eestis seni leitud isenditest vanim. Foto: Matsalu rõngastuskeskus
