Säästa ja investeerida saab ka väikesest palgast

Paljud inimesed ütlevad säästmise ja investeerimise kohta, et nad ei saa seda teha, sest kõik kulub elamise peale. RahaFoorum.ee omaniku Taavi Pertmani sõnul saab ka väikese palga kõrvalt säästmist alustada ja see algab hetkest, mil mõistetakse, et tegelikult pole kõike vaja osta.

Harro Puusild

Oletame, et neljaliikmelises peres teenib isa 600 ja ema 450 eurot. Kogusumma 1050 eurot ei tundu nelja peale kuigi suur, kuid finantsblogija Taavi Pertmani (28) hinnangul saab siingi kokku hoida. „Hiljuti kirjutati, et samasuguses peres elatakse Tallinnas 500 euroga. See on liigne tagasihoidlikkus, kuid umbes 700 eurot peaks elamiskulud katma küll,“ hindab ta. Ülejäänud 350 eurot saaks kasvama panna.

Levinud kulud on Taavi sõnul järelmaksud ja laenud, tellitakse ka ajakirju, mida ei loeta või mida saab internetist tasuta lugeda. „Võib-olla elatakse liiga kallis korteris ja sageli on autod uhkemad, kui palganumber õigustaks,“ loetleb Taavi. „Auto omamise eest tuleb igal aastal peale maksta, kuid inimesed ei arvuta, kui palju autole tegelikult kulub.“

„Mul autot praegu ei ole ja ma ei näe sellel ka enda puhul mõtet. Arvutasin, et mul on autot harva vaja ja odavam on sõita taksoga,“ muigab ta. Kui Taavi sissetulekud kasvaksid, siis oleks auto endiselt ostunimekirja lõpus.

„Kulusid on tagantjärele raskem vähendada kui ennetada,“ toonitab Taavi. „Mina olen alati seda meelt olnud, et kulud peavad olema kontrolli all ja kui on harjumus osta, siis soovitaksin tegeleda psühholoogiliste teemadega ning arendada näiteks emotsionaalset intelligentsust.“

Eesmärgid paika

Säästmine muutub lihtsaks siis, kui inimene saab aru, et tal pole nii palju asju vaja. „Kui mõtleme ajas tagasi oma ostude peale, siis mõistame, et asjade ostmine ei tee meid pea kunagi õnnelikuks. Kui teeb, siis lühiajaliselt,“ räägib Taavi. Olulisem oleks muuta mõtteviisi ja panna raha enda eest tööle. Aga kuidas?

Säästmine ja investeerimine vajab eesmärki ja alustamiseks ainult tahtejõust ei piisa. „Kui säästad, aga ei tea põhjust, siis pole säästmine väga jätkusuutlik. Sa ju paned kõrvale ikka eesmärgi nimel,“ suunab Taavi.

Kui ühtegi eesmärki kohe mõttesse ei tule, võib kasutada pangakonto automatiseerimist. See tähendab, et väike osa palgast läheb automaatselt teisele kontole. Püsikorralduse peaks tegema nii, et summa pidevalt, kuid väikeste sammudega kasvaks. Väiksed sammud ei tekita korraga suurt rahalist auku.

Taavi hoidis kunagi suurema osa rahast teisel kontol, n-ö igapäevasel kontol oli 100 eurot ja kui see kukkus alla mingi piiri, võttis ta teiselt kontolt jälle juurde. „Märkasin, et kui kontol on vähem raha, on ka kulud väiksemad.“

Abiks oleks ka isiklik eelarvetabel, kus on kirjas kulud ja tulud. „Kui on soov olla edukam, siis peaks tabeli tegema,“ selgitab Taavi. Enne investeerimist võiks üle vaadata oma laenud ja intressid ning ära maksta kallimad tarbimislaenud.

Mitme laenu puhul peaks arvestama laenusumma suurust. „Majanduslikus mõttes maksaksid kõik enne suurima intressiga laenu, kuid on uuringuid näitavad, et kui maksad kallima laenu kõigepealt, on eduprotsent madalam kui summaliselt väiksema laenu puhul. Väiksema laenu maksmine pole majanduslikult ratsionaalne, kuid sa saad kätte edukogemuse ja see annab hoo sisse,“ räägib Taavi. Suurema laenu tasumise puhul ei näe lihtsalt kiiret tulemust.

Palgast 50 protsenti kõrvale

Taavi eesmärk on jõuda finantsvabaduseni ehk olukorrani, kus passiivne tulu katab ära kulud. See annaks võimaluse veeta rohkem aega lähedastega ja eesmärgi saavutamiseks paneb Taavi iga kuu kõrvale 50 protsenti sissetulekust.

Kui Taavi alustas teekonda oma eesmärgi poole, üritas ta kulusid võimalikult palju vähendada ja hindu jälgida. „Mul oli siis pigem see probleem, et kippusin liiga palju investeerima ja tarbimiseks raha ei jäänud,“ naerab ta. Praegu on rahaline seis parem ja kui 50 protsendi eesmärk on täidetud, siis polegi tähtis, mida ülejäänud rahaga teha.

Hindu jälgib Taavi endiselt. „Kui on valida, kas osta 65sendine soodushinnaga või eurone juust, siis võtan odavama. Mõtteviis on mul ikka paigas, samas on vahel kvaliteet hinnast olulisem.“

Praeguseks on Taavi viis aastat edukalt ühisrahastuse kaudu laenudesse raha suunanud. Ta kasutab nii Bondora, Omaraha kui Estateguru platvorme.

Portaalide ülesanne on ühendada laenu soovijad ja pakkujad. „Ühisrahastus on hea selle poolest, et investeerimist saab alustada juba 5 euroga ja seda saab hajutada,“ põhjendab ta oma valikut. Lisaks pakub ühisrahastus aktsiaturuga võrreldes stabiilsemat tootlust.

Taavi sõnul võib ka dividendiaktsiatesse raha paigutada, kuid siis tuleb arvestada, et ühekordne investeering oleks vähemalt 700 eurot, sest aktsiatehingutega kaasnevad mitmed kulud. „Mida suurem summa, seda väiksemad teenustasud.“

Samuti võib kaaluda üüritulu eesmärgil kinnisvara soetamist. „Kinnisvara võimaldab head võimendust ja head tootlust, aga praegu on hinnad kõrged ja tehingut, mis tootlust annaks, on raske leida,“ ütleb ta.

Taavi portfell on jõudmas suuruseni, kus noormees plaanib vähendada ühisrahastuse osakaalu. „Kui mul oleks väiksem portfell, siis ma ei näe teist sama hea tootlusega varianti kui ühisrahastus. Aga praegu mõtlen minagi kinnisvara peale.“

Kindlasti soovitab Taavi eemale hoida võrkturundusest. „Vaatasin hiljuti võrkturundusskeemide statistikat. Tõenäosus plussi jääda on seal üliväike. Kui jääd plussi, siis tõenäosus teenida rohkem kui madalapalgalisel töökohal on samuti väike. Teenivad skeemi loojad,“ selgitab ta.

Ka pensionifondidest pole Taavi eriti heal arvamusel, sest need ei paku paindlikke lahendusi. „Mul on teine sammas olemas, kuid oma plaanides ja arvutustes ma sellega ei arvesta. Tootlused on kehvad, haldustasud kõrged ja väljavõtmistingimused sellised, et ma kahtlen, kas see enamikule inimestele kasulik on,“ põhjendab Taavi. Selle asemel võiksid pensionifondid sarnaselt USA fondidega pakkuda rohkem vabadust, et saaks investeerida mõnda enda soovitud kohta.

Pere on nakatatud

Taavi huvi investeerimise ja börsi vastu sai alguse 10. klassist, mil ta mängis investeerimismängu „2day“. „Paar korda sai virtuaalrahaga kätt proovitud ja esimene päris rahaga tehing võis mul olla 2006. aastal,“ meenutab ta.

Üsna ruttu sai Taavile selgeks, et väikesed summad on börsil mõttetud, ja suuri summasid tal polnud. „See vajus ära ja kokkuvõttes jäin natuke miinusesse.“

Pärast 2008. aasta börsikrahhi hakkas Taavi otsima alternatiive. Ta sattus RahaFoorumisse, kus arutati rahateenimise skeeme.

„Veidi hiljem ostsin RahaFoorumi eelmiselt omanikult ära ja 2010. aastal hakkasin seda blogina kasutama. Aja jooksul on see edasi arenenud ja eesmärk on inimesi rahaliselt harida,“ selgitab ta. 2010. aastal andis Taavi välja ka oma esimese laenu.

Taavi huvi on nakatanud ka perekonna. „Isa on natukene tegelenud, ka ema on investeerima hakanud, samuti vend ja õde,“ rõõmustab Taavi. Ka tulevane abikaasa Alina investeerib.

Igapäevaselt töötab Taavi aga Bondoras ja veab seal paari projekti. Investeerimise ja täisajaga töö kõrvalt praegu muudeks projektideks aega ei jää. „Kui jõuaks sinnani, kus RahaFoorum või investeerimine võimaldaksid passiivsest tulust elada, on võimalik uusi projekte ette võtta. Praegu tahaks natuke ka elu nautida ja naisega koos olla!“

Taavi ning elukaaslane ja tulevane abikaasa Alina. Taavi tegemiste ja tulemustega saab tutvuda RahaFoorum.ee-s. Foto: erakogu