Uus ringreisietendus paneb proovile kahe paari sõbrasuhted

Kuhu võib viia üks juhuslikult pealtkuuldud vestlus, näeb uues ringreisikomöödias „Me ootasime teid pikisilmi“, mida mängitakse alates juuli keskelt kuni augusti keskpaigani üle maa.

Tõnu Lilleorg

Konflikt näitemängus saab alguse juhtumist, kui maal elavatele sõpradele küllasõitva paari autos – mängivad Jekaterina Novosjolova ja Anti Kobin – jääb telefonikõne lõpetamata. Telefoniliin jääb avatuks ja külalisi ootav paar – mängivad Merilin Kirbits ja Taavi Tõnisson – kuuleb enda kohta nii mõndagi, mida viisakas seltskonnas tavaliselt ei räägita.

„Kuuldes vanu sõpru sind niimoodi taga rääkimas, tekitab see algselt hämmingut, siis häbi ja siis kasvavat viha,“ kirjeldas Sophiet mängiv Merilin Kirbits võõrustajate reaktsiooni. Võõrustajad otsustavad juhinduda oma tunnetest ja külalised küsimuste ja ülesannetega proovile panna, et näha, kui silmakirjalikud need tegelikult on. Peagi panebki külla saabunud Paul tähele, et midagi ei klapi. „Ühel hetkel tekib tal küsimus, mis neil viga on,“ ütles Anti Kobin oma tegelaskuju kohta, kes märkab, et vanad sõbrad Sophie ja Martin oleksid nagu ära vahetatud. „Martini ja Sophie plaan on kohapeal improviseerida ning see tekitabki omavahel põnevaid arusaamatusi, piinlikke hetki ja ka vaimustust teise mängust,“ kirjeldas Kirbits sündmuste arengut vaikses maamajas.

Lavastaja Eero Spriidi sõnul pannakse elus sõprus proovile tihtipeale mingisuguse aususe kaudu ja lavastus esitabki küsimuse, kas nii tasub teha, sest täieliku aususe eelistamine võib purustada sõbrasuhted. „Põhimõtteliselt areneb asi kaunis kurjaks,“ iseloomustas lavastaja tüki tegevustikku. „Esimesel pilgul ehk tundub, et tagarääkijad on halvad ja kurjad inimesed. Aga võib keerata ka teisipidi. N-ö kättemaks on niivõrd magus, et ületab igasugused piirid,“ ütles lavastaja ja märkis, et vaateviise lavaloole on rohkem kui üks.

Info vastuvõtt on igaühel erinev

Kobina sõnul võtavad võõrustajad kuuldut üks ühele ja dramatiseerivad seda üle. „Me kõik oleme ju öelnud midagi kuskil kellegi kohta seljataga. Aga see pole ka niimoodi, et see on puhas tõde,“ kõrvutas Kobin näitemängu sisu päris eluga. Tagarääkimisega on päris elus kokku puutunud ka Merilin Kirbits. „Eks olen isegi mingil määral sõprade kallal seljataga lõõpinud ning kindlasti pole see tõsiselt halvustav, sest muidu nad ei oleks ju mu sõbrad. Aga sellist asja kogemata kuuldes tekib kõvasti arusaamatusi ning valet mõistmist,“ ütles näitlejatar. Tema sõnul pakub vääritimõistmiste tekkimisele „häid“ võimalusi kaasaegne tehnoloogia ehk siis arvutid, internet ja kõikvõimalike sõnumite vahetamine, mille kaudu vahendatut võidakse tõlgendada hoopis teistmoodi, kui see algselt mõeldud oli. „Inimene loeb ja kuuleb seda, mida ta soovib. Tuleb olla oma sõnadega igal pool ettevaatlik, et lähedastele mitte haiget teha,“ ütles Kirbits. „Inimeses on mingi tsoon, mida on parem jätta puudutamata, et mitte anda n-ö lööke allapoole vööd. Igal inimesel on omad nõrgad kohad ja sõbrad omavahel tunnevad  neid õrnu kohti ju kõige paremini,“ arutles Eero Spriit.

Samade tegelaste taaskohtumine

Kobina sõnul on lavaloos muidugi ka helgemaid toone, kui tegelased mõistavad sündmuste keerises, et keegi pole täiuslik. Samuti saab kinnitust kolme tegelase – Sophie, Martini ja Pauli – omavaheline klapp, mida teatrisõber võis näha juba paari aasta eest lavastuses „Nädal aega kolmekesi“, kus nimetatud kolmik mängis. Uues lavastuses on aeg vahepeal 7-8 aastat edasi läinud.

Kirbitsa sõnul teeb see varasem lavastus seekordse prooviperioodi näitlejatele mõnusaks taaskohtumiseks. „Nauding koos- mängimisest on meile üks suuremaid plusse selle lavastuse juures ning loodetavasti on näitemäng nauditav ka publikule,“ ütles Merilin Kirbits. „Selles lavastuses võib igaüks end mingil määral ära tunda. Eesti inimestele on see hea näide, et võiksime teineteise kallal lõõpimist vabamalt võtta ning näha ja kuulda ka seda, mis meie enda suust välja tuleb,“ lausus näitlejatar.

Sündmuste keerises on vasakult Jekaterina Novosjolova (mängib Mariat), Merilin Kirbits ja Taavi Tõnisson. Foto: Eero Spriit