Mis saab uuel aastal Rakvere linnabussiliiklusest?
Möödunud nädalal sai Rakvere Linnavalitsus ametlikult teada, et alates järgmisest aastast ei korralda Lääne-Viru Maavalitsus enam bussiliiklust Rakvere linna ja lähiümbruse liinidel nr 1, 2, 3 ja 5 ning kui linn leiab, et reisijatevedu peab linnasisestel liinidel jätkuma, tuleb omavalitsusel endal leida busside käigushoidmiseks raha ja korraldada hange vedaja leidmiseks.
Aivar Ojaperv
Maanteeamet on teinud ettepaneku valdavalt Rakvere linna territooriumil kulgevaid liine korraldada Rakvere linnal ning ei näe neid liine maavalitsuse poolt korraldatava maakonnaliinivõrgu osana, edastas maavalitsuse pressiteenistus. Maanteeamet tugineb alates 1. oktoobrist 2015 jõustuvale ühistranspordiseaduse muudatusele, millega muudetakse liinide mõisteid ja täpsustatakse valla-, linna- ja maakonnaliinide eristamise kriteeriume.
Rakvere peab ise rahastama
„Sisuliselt oleme „kahvlis“,“ tõdes linnapea Mihkel Juhkami. „Meil on kaks võimalust: kas me ei korralda neid liine ja linnaliinibussid lõpetavad Rakveres sõitmise või võtame asja enda kanda ja leiame selleks otstarbeks ka rahalised vahendid.“
- aastal oli busside nr 1, 2, 3 ja 5 lepinguline liinimaht 198 000 kilomeetrit ja riik (läbi Maanteeameti) eraldab selleks maavalitsusele umbes 115 000 eurot. Lisaks toetab Rakvere Linnavalitsus oma eelarvest osa linnaelanike (eakad, suured pered) tasuta sõitu 63 000 euro ulatuses ning kompenseerib pool õpilaste kuupiletist umbes 4300 euro ulatuses.
„Oleme lubanud Rakvere linnavalitsuse poolt korraldavatele linnaliinidele jätkuvat riigieelarvelist toetust, mis oleks küll eeldatavalt toetuse tänasest mahust väiksem,“ rääkis Maanteeameti ühistranspordi osakonna juhtivekspert Aini Proos. „Samas ei määratle me Rakvere linnaliinide mahtu, vaid see jääb Rakvere Linnavalitsuse kui korraldaja otsustada.“
„Ma hästi ei mõista, miks just Rakvere kallale tuldi,“ oli Mihkel Juhkami nõutu. „Viljandi ja Kuressaare kolleegilt kuulsin, et näiteks neil jätkab n-ö linnabussiliikluse korraldamist kohalik maavalitsus, ehkki nende liiniskeem on ülesehituselt väga sarnane meie omaga.“
Liine kinni ei panda
Tallinnas, Tartus ja mõnes suuremas linnas veel korraldab (ja rahastab) linnasisest ühistransporti linn ise. Kui mõni linnaliin sõidab linna piiridest välja, teenindades naabervalla inimesi, siis saavutatakse tavaliselt kokkulepe, et see naabervald katab osa liini ülalpidamiskulusid.
Väiksemates linnades sõidavad bussid aga juriidilises mõistes valdavalt mitte linnaliinidel, vaid maakonnasisestel. Eelmine maavanem Einar Vallbaum oskas omal ajal liinide rahastajale (riigile) selgeks teha, et kuna Rakvere nr 1, 2, 3 ja 5 käivad vähemalt ühe peatuse jagu linna piiridest väljas, siis on ju tegemist maakonnasiseste bussidega.
Nõnda on see ka mujal Eestis. Mõnes linnas, näiteks Võrus, tehti ka liinivõrk pisut ringi, et poleks ainult linna territooriumil kulgevaid bussiliine.
„Eks Rakvere peab hakkama nüüd pidama läbirääkimisi, et Maanteeameti toetus oleks meile võimalikult suur,“ rääkis linnapea Juhkami. „Selge see, et liine me päris kinni panna ei saa, sest inimestel on linnabusse vaja. Kui aga me ise hakkame liine korraldama, ja suure tõenäosusega hakkame, siis liinivõrku ja graafikuid muudame kindlasti. Graafikud peavad olema sellised, et igast linna servast pääseb kella 8ks kesklinna kooli ja tööle – praegu see mõne piirkonna puhul nii ei ole.“
Kindlasti lubas linnapea mõelda ka raudteejaama ühendamisele kohaliku liinivõrguga. Õhtuse Tallinna rongi saabumise ajaks sõidab praegu raudteejaama küll üks maaliin, kuid kõigi reisijate vajadust see ei rahulda.
„Raudteejaama kõrvale on järgmisel aastal plaanis välja ehitada korralik parkla – millalgi ammu sellega juba alustati, kuid siis plaanid muutusid ja asi jäi seisma,“ lausus Juhkami. „Rongireisijate arv on plahvatuslikult kasvanud ja paljud sooviksid oma auto jätta parklasse, et rongiga tööle või asju ajama sõita. Samasse tuleb ka busside peatus koos korraliku tablooga. Rongide saabumise-väljumise ajal peab raudteejaamas käima mitte ainult linnaliin, vaid ka Sõmeru ja Kunda suunal sõitev maakonnabuss.“
