Õunapuu puhkes septembris õide

„Kui septembris hakkab õunapuu õitsema, on see harva esinev nähtus, aga mitte haruldane,” ütles Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja Keskkonnainstituudi Polli aiandusuuringute keskuse teadur Toivo Univer.

Ülle Kask

Puud ja põõsad, lilled ja taimed on elusolendid nagu inimesedki. Näiteks Eesti tuntud botaanik Urmas Laansoo ütleb nende kohta hellitavalt „kes“, mitte „mis“, kui ta Vikerraadio pühapäevahommikustes „Aiatarga“ saadetes nõuandeid jagab.

Vana õunapuu üllatas

Rakverlannal Riina Mitil juhtus ühe sellise elusolendiga pisut isevärki lugu. Nimelt hakkas tema suvekodus Päides septembris õitsema õunapuu. Naine rääkis, et tema taliõun „Tellissaar” on 30 aastat vana ja tänaseni on ta käitunud nagu normaalne õunapuu, õitsedes kevadel. Kuni selle korrani.

„Õunapuud kannavad saaki teatavasti üle aasta. Möödunud sügisel oli vana puu ubinate all lookas, õunu oli nii palju, et korjasin neid kastidesse ja toitsin talvel metskitsi.”

Õitsvat õunapuud aga ei märganud Riina Mitt enne, kui hakkas vaatama, kas vanal puul ka tänavu mõni õun küljes on. „Kevadel õitses puu vähe ja aednikuna tean, et õunu saab üle aasta,” ütles ta. „Äkki märkasin, et midagi helendab ja roosatab lehtede vahel. Panin kohe prillid ette ja tõin redeli, et näha, mis toimub. Ja seal need õied õitsesid.”

„Eks vana hobune tahab ka kaeru ja on kliimamuutuste tuultes perutama hakanud,” naljatas Riina. „Minu 30aastane õunapuu on veel vanas eas sigima hakanud ja elusügisel õiepojad sünnitanud.”

Harva esinev, aga mitte haruldane

Põllumajandusdoktor Toivo Univer selgitas telefonitsi Kuulutajale, et õunapuude füsioloogia on niisugune, et õiepungad moodustuvad suve keskel. „Kui on ebasoodne aasta, näiteks põuane suvi või vihmane ja külm juuli nagu tänavune, siis lõpeb võrsete kasv ja hakkavad tekkima õiealged.”

„Miks? Sageli on nii, et võib-olla puu tüvel ja juurel on mingi viga või on antud liiga palju väetist, mistõttu juurekasv on häiritud ja noorte juurekarvakeste teke takistatud,“ jätkas ta. „Sel puul on läinud tasakaalust välja uute osade teke.”

Aiandusteadlane täpsustas, et fotosünteesiga tekivad orgaanilised ained. Kui neid on väga rikkalikult, siis kasvupungadest tekivad õiepungad. „Konkreetse puu puhul on see toimunud enne kesksuve ja soojade ilmade saabudes puhkes puu õide.”

Küsimuse peale, on see sage või haruldane nähtus, vastas põllumajandusprofessor, et harva esinev, aga mitte haruldane. „Pollis ei ole mina tänavu midagi sellist näinud,” ütles ta.

Polli Aiandusuuringute keskuses asub Eesti puuvilja- ja marjasortide geenivaramu. Kollektsiooni säilikute koguarv on ümmarguselt 900, sealhulgas 370 õunapuud, 80 pirnipuud ja 100 ploomisorti.

Toivo Univer on tegelenud puu- ja marjapõõsaste sordiaretusega 40 aastat. Neile aiapidajatele, kelle õunapuud sarnaseid vempe peaksid viskama, oli tal soovitus: „Õisi ei maksa ära näpistada, sest neist ei tule järgmisel aastal niikuinii vilju.”

Kitsemamma käib lastega lõunat söömas

Aga mis värk Riina Mitil nende kitsedega on – jutt jäi sel teemal pooleli?

„Minu suvekodu lähedal metsas elab kitsepere,” selgitas ta. „Kolmel viimasel talvel on ema koos kahe pojaga tulnud hoovi peale toitu otsima ja ma olen söötnud neile külmunud õunu. Panin kitseemale nimeks Möku ja kui ma hüüan: „Möku, Möku, Möku,” siis uskumatu, aga tõsi: ta tuleb pisiperega kutsumise peale kohale, kui nälg näpistab.”

Õunapuu õitseb septembris. Foto: Ülle Kask