Õpime sõpradelt Läänes

Praeguseks on kindel vaid see, et pagulaste vastvõtmiseks peab Eesti valmis olema. Kui palju neid siia kokku tuleb? Keegi ei oska lõplikku arvu ütelda.

Meie omavalitsustel pole aga mingit selgust, kust peaksid nad võtma pagulaste tarvis elamispinnad, kuidas ja millised teenuseid peavad linnad-vallad põgenikele pakkuma. Ja kust tuleb selleks raha?

Tegelikult ei ole meil üldse mingit kogemust, kuidas teisest kultuuriruumist ja teistsuguste tõekspidamistega inimestega argipäevaselt käituda. Oleme võõrustanud Lähis-Ida ja Aafrika riikide külalisi, kuid mida teha sõjakoleduste eest põgenenud inimestega, kes vajavad ilmselt peale materiaalse abi ka vaimset tuge, samuti toetust siinses ühiskonnas tavaeluga jätkamiseks, kohaliku eluga ja normidega harjumiseks.

Meil on siiski üks ajalooline võimalus: õppida oma sõprusomavalitsuste käest Saksamaal ja Rootsis. Nii nagu Eesti taasiseseisvumise järel saime neilt tõhusaid soovitusi, kuidas taastada Eestis omavalitsusi ja neid demokraatlikult toimima panna.

Saksamaa ja Rootsi on eelnevatel aastakümnetel suure migratsioonilaine juba vastu võtnud, nüüdseks on nad kogenud, mida see tähendab ka omavalitsuste tasandil. Nad võivad meile õpetada pagulastega hakkama saamises ka kõige lihtsamaid asju, mille peale meie lihtsalt ei tulegi. Jalgratast leiutada pole vaja.

Lääne kogemused pole muidugi üks-üheselt meil rakendatavad, kuid isegi nende vigadest saavad Eesti omavalitsused õppida.

Sellise õpipoisi rolli järele haaravad ilmselt mitmed Euroopa Liidu uued riigid, sest kõigil neil on omad sõprusvallad ja –linnad vanas Euroopas.

Muidugi, peame arvestama, et jõukate riikide toetusi me tulnukatele maksta ei jaksa, samuti jäävad tunduvalt kesisemaks riigi ja omavalitsuste pakutud teenused. Põgenikele võib ebameeldivaks üllatuseks olla, et nende elukvaliteet Eestis saab olema kordades kehvem kui loodetud.

Alles pärast siinsest vaesusest arusaamist võime näha, kes põgenikest ikkagi tahab siia jääda ja kes peavad Balti riikide riba vaid hüppelauaks rikkasse Rootsi või Saksamaale.

Jääjatega tuleb tegeleda, nemad tahavad siin elada ja selle inimrühma juures saamegi rakendada oma Lääne sõprusomavalitsuste kogemusi. See on pikaajaline töö.

Uusasukatele peab töö leidma

Postimehe ajakirjanik Aivar Reinap kirjutas, et ootamatult massiliseks kujunenud põgenike sissevool on madala iibega Euroopale justkui ka õnnistus. Poliitikud saavad rääkida siirast murest inimelude pärast ega pea müüma ebapopulaarset juttu majanduse või pensionikassa päästmiseks vajalikust võõrtööjõu sissetoomisest.

Mul on heameel tõdeda, et Lääne-Viru suurettevõtja Oleg Gross mõtleb samal lainel (Vt. 10. septembri Äripäeva). Kõigepealt kaastundest lähtuvalt ja edasi pragmaatilise ettevõtjana ka pagulaste tulevikule Eestis tähelepanu pöörates. Muidugi tuleb nad siin tööle rakendada ja tööjõupuuduses vaevlevad ettevõtted, eelkõige maapiirkondade omad peaks tegema ettevalmistusi pagulaste tööga kindlustamiseks. Ilmselt on asjast huvitatud ettevõtjad nõus ka ise panustama pagulastele elutingimuste loomisel.

Taanis tehtud uuringud on näidanud, et kohalike töökohad ei lähe sisserännanutele. Viimased võtavad ära madalama palgaga töökohad ning kohalikud liiguvad keerulisema töö peale. Nii et meie inimesed ei peaks pagulasi võtma konkurentidena tööjõuturul.

Igatahes on heaoluriikide asjatundjad rõhutanud, et põgenikud peaks kohe tööle rakendama. Ka Saksamaal, kus muidu on asüülitaotlejatel meie mõistes kõrged sotsiaaltoetused ja kes on praegu valmis vastu võtma kõige rohkem põgenikke, on teadlased nüüd rääkinud, et asüülitaotlejatel tuleb lasta tööd teha, mitte neile toetusi maksta. Nii sulanduvad nad kiiremini ühisellu ja täidavad kiiremini neile pandud lootusi Saksamaa demograafilisest kriisist päästmisel.

Kes tulevad?

Erukindral Ants Laaneots hoiatas, et ELi praeguse poliitika säilides on aastaks 2030 Euroopas ligi 52 miljonit muslimit, mis on juba 10 protsenti kogu ühenduse elanikkonnast. Sellest saab tõsine katsumus meie heaoluühiskonnale ja võib vabalt tuua sellele lõpu. Kogenud sõjaväelane hoiatab julgeolekuohtude eest.

Me peame temaga nõus olema. Me ei tea, kes Euroopasse pürgivatest noortest ja tugevatest meestest on nõus kohanduma igapäevase euroopaliku tööharjumusega, kes ootab ainult sotsiaalabi. Kui aga abi vastaval määral ei laeku, siis on valmis vastuvõtjaid karistama…

Laaneotsa sõnul teatas Briti allikas, et Euroopasse saabunud terroristide ülesanne on kättemaks Ameerika Ühendriikidele ja nende liitlastele, kes osalesid õhurünnakutes Islamiriigi (ISIL/ISIS) vastu (Pealinn, 10. september).

See kõik hirmutab. Olime ju Balti riikide ja Poolaga esimesed USA toetajad, kui ameeriklased läksid Iraaki Saddam Husseini karistama. Mitmed Lääne suurriigid, nagu Saksamaa ja Prantsusmaa olid selle missiooni suhtes kahtleval ja eitaval seisukohal.

Arvatavasti teevad meie julgeolekuasutused praegu tõhusat tööd. Kindel on ka see, et poliitikud ei saa valijatele järgnevateks aastateks mitte midagi roosilist lubada – lihtsalt raha ei jätku. Peale argipäevaseid kulutusi pagulaste vastuvõtmiseks peame tõhustama ka sisejulgeoleku võimekust. Ka siin tuleb kuulata sõpru vanas Euroopas.

Urmas Tamm

Rakvere linnavolikogu keskfraktsiooni esimees