Vastuolulises Targas Majas toimus lindilõikuspidu
Möödunud reedel avati konverentsi ja lindilõikustseremooniaga Tark Maja. Algselt mai lõpus valmima pidanud kompleks pole aga vaatamata avapeo toimumisele praeguseni valmis külalisi teenindama: päikesepaneele paigaldati hoonele alles peole järgnevatel tööpäevadel; majas uued ruumid saav linnavalitsus sinna esialgu veel sisse ei koli, sest puudub mööbel.
Aivar Ojaperv
Rakvere Tark Maja tekitab vastakaid tundeid. Ühed kiidavad Rakvere innovatiivsust uute tehnoloogiate juurutamisel ja teerajamisel, teised küsivad üsna õigustatult: oli seda raharaiskamist nüüd vaja, kui vaatamata esialgsetele suurtele plaanidele kolivad majja vaid Rakvere Linnavalitsus ja hoonet haldav Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskus.
„Targa Maja keskuse rajamine on paistnud võimatu missioonina paljudele. Käivitada tehnoloogiate arendamisele fookustatud teadus- ja arenduskeskus piirkonnas, kus majandust on ajalooliselt vedanud low-tech-ettevõtted, on kahtlemata ambitsioonikas ettevõtmine,“ sõnas SA Virumaa Kompetentsikeskuse juhatuse liige Kalle Karron 2012. aastal.
Kolm aastat hiljem on uksed lahti, kuid palju asju teeb peavalu. Algselt kavandatud erainvestoreid hoone ehituse rahastamiseks ei leitud ning Rakvere linna panus kasvas ligi pooleni hoone maksumusest. Targa Maja Kompetentsikeskusel pole (vähemalt teadaolevalt) õnnestunud leida ka rentnikke, kes „inkubatsioonilaboreid“ kohe nüüd ja praegu kasutama hakkaksid. Pole ka asutusi, kes tahaks hoones ruume rentida (esialgsete kavade kohaselt pidi olema neid päris mitu) ja majja n-ö elu tuua.
Kallinenud ehitus sundis igalt poolt kokku hoidma ja nii mõnigi ilus idee jäi seetõttu vaid paberile.
On ka teisi arvamusi. Näiteks linnavolinik Andres Jaadla oma. Jaadla oli kuni 1. juunini Targa Maja Kompetentsikeskuse koolitus- ja arendusjuht, kuid siis tema leping lõppes ja seda ei pikendatud.
„Algselt oli ettevõtmise suhtes palju kahtlejaid,“ lausus ta maja avamisel peetud kõnes. „Paljud ei saanud aru, miks Rakverele on vaja tarka maja. Mõned ei saa sellest aru tänaseni. Ja ma saan aru, et mõned ei saagi sellest kunagi aru saama.“
„Tänane päev näitab, et kahtlejatel ei olnud õigus,“ jätkas ta. „Maja on valmis. Sisult tark, välimuselt ilus ning väärikas. Igati Rakvere linnaruumi sobiv. Loomulikult seisab keskusel pikk tee veel ees, et täita maja areneva sisuga, aga targa maja ja targa linna valdkond on ülikiirelt arenemas ning võimalused keskusel muutuda regionaalseks ja rahvusvaheliseks ettevõtluse ja teaduse ning innovatsiooni tõmbekeskuseks on suured.“
Hoone ehitasid peatöövõtjatena EBC Ehitus AS ning KRTL OÜ ja ehitusleping sõlmiti summale 3 571 480,05 eurot. Umbes poole maksumusest tasus EAS ja teise Rakvere linn.
