Sõmeru vallavanem haldusreformist: paraku tegeletakse ikka vaid kaartide joonistamisega
Sõmeru vallavanem Peep Vassiljev on suurte kogemustega omavalitsusjuht ja autoriteet nii oma valla elanike kui ka kolleegide seas. Kuulutaja esitas talle mõned haldusreformi puudutavad küsimused.
Aivar Ojaperv
Mitmed omavalitsusjuhid on Kuulutajaga vesteldes avaldanud arvamust, et sel korral läheb haldusreformiga nagu varemgi: sisulist reformi ei toimu, räägitakse vaid omavalitsuste ühinemisest, mis suure tõenäosusega ka ära tehakse. Pärast eelmisel nädalal toimunud kohtumist Rahandusministeeriumi ametnikega, kes reformi ettevalmistamisega tegelevad, kehitasin ka mina õlgu: midagi uut ja tarka ma seal küll ei kuulnud. Kas on viga minus või on omavalitsusjuhid sama meelt?
Täitsa sama meelt. Kohtusid ja linnuke kirjas, keegi ei saa öelda, et meiega ei suheldud. Üldisele infole järgnes sel seminaril n-ö grupitöö, aga minu arvates olid gruppidele püstitatud ülesanded ja küsimused otse öeldes jama. Õiget arutelu ja diskussiooni ei saagi sellises olukorras tekkida.
Kui Sõmeru vald oleks fakti ees, et peab igal juhul kellegagi liituma, siis teie seisukoht: kas rõngasvald ümber linna (näiteks Sõmeru+Vinni+Rakvere vald) või ühinemine Rakvere linnaga?
Ütlen kohe, et põhimõtteliselt ei ole ma kunagi olnud liitumiste vastu, kui need on õigustatud ja põhjendatud. Ka Sõmeru vald on teinud liitumislepingu Rakvere vallale, aga see teema jäi soiku.
Linnaga liitumisele olen ma vastu. Ühinenud omavalitsuse tulubaas küll suureneb, aga seda suuremat tulu hakatakse paratamatult keskuses ehk linnas rohkem kasutama ja n-ö maapiirkonnad jäävad vaeslapse ossa.
Kui Sõmeru vald pannaks fakti ette, et pool ühinegu omavalitsusega X ja teine pool omavalitsusega Y, siis mis te sellest arvaksite? Sugugi mitte võimatu stsenaarium, selliste piiridega kaarte on ju ka joonistatud.
See oleks kõige hullem variant. Näiteks Sõmeru vallas on kaks kindlat piirkonda, kust tuleb valla suurim tulu: Sõmeru ja Näpi alevik. Kui liidame nüüd need kaks näiteks Rakvere linnaga, siis kes seda ülejäänud, n-ö vaest piirkonda tahab? Ja mis tulu sellest tõuseks? Täna eksisteerivad omavalitsused on välja kujunenud pika ajaperioodi jooksul ning tekkinud omavahel seotud piirkonnad ja kogukond.
Kas maakonna piirid peaksid olema pühad ja puutumatud või võiksid need reformi käigus muutuda?
Ei näe põhjust, miks maakonna piiridest peaks ilmtingimata kinni hoidma. Eestit tuleb vaadata ikka kui tervikut.
Ja lõpuks: kas teie olete aru saanud, mida siis sisuliselt tahetakse reformida? On kusagil juttu olnud, kuidas muutuvad KOVi ülesanded, tulubaas jne?
Rahandusministeerium saatis 9 omavalitsusele, sealhulgas meile, põhjaliku ankeedi, kus esitas küsimusi reformimist vajavate valdkondade vastu. See ankeet pidi saama haldusreformi alusdokumendiks. Seal oli küsimusi KOVi kohustustest, rahastamisest jne. Arvasime ankeedile vastates, et sel korral tahetakse teemaga tõesti tegeleda. Nüüd aga selgub, et selle uuringu tulemusi veel ei ole ja vähemalt kuu aja jooksul ka ei tule, samas tahab valitsus eelnõuga tegelema hakata juba novembri esimeses pooles. Tundub, et otsused langetatakse enne, kui asja sisulise uuringu tulemused käes.
Paraku pean olema nõus paljude oma kolleegidega: ikka tegeletakse vaid uute kaartide joonistamise, mitte reformiga.
