Kaidi Pilemann: Aafrika naised menstrueerivad liivakasti
Haljala neiu Kaidi Pilemann käis vabatahtlikuna Aafrikas ja osales kohaliku organisatsiooni GILEP (Girl Leadership Empowerment Programme) töös. Tema ülesandeks oli jagada tüdrukutele teadmisi seksuaalkasvatuse ja reproduktiivtervise valdkonnas.
Katrin Kivi
Vahel piisab vaid mõttes midagi soovida, kui see juhtubki. Nii soovis Kaidi Pilemann suve hakul enda ellu põnevaid juhtumisi. Õige pea sattus ta Facebookis nägema postitust, mis kutsus kandideerima GLENi (Global Education Network of Young Europeans) koordineeritud praktikaprojekti. Projekti rahastas Välisministeerium.
„Pidin kirjutama motivatsioonikirja ja avalduse,“ rääkis Pilemann. „Läbisin eelseminarid rassismi ja muudel teemadel ning 24. juulil sõitsin Aafrikasse Malawisse Blantyresi linna. Eeltööd selle riigi kohta ma ei teinud, sest ei soovinud lasta end stereotüüpidest kõigutada.“
Aafrika tüdrukutest
Kaidi Pilemann rääkis, et üks tema peamistest ülesannetest oli sealsetele tüdrukutele rääkida korduvkasutatavatest hügieenisidemetest. Korduvkasutatavad hügieenisidemed? Kas sellised asjad on tõesti olemas!?
„Jah! Aafrika tüdrukute haridustee jääb sageli poolikuks kas siis mehelemineku, laste saamise või pere eest hoolitsemise tõttu,“ selgitas Pilemann. „Aga ka nii väike asi meie silmis, nagu seda on menstruatsioon, jätab tüdrukud kord kuus koolitööst kõrvale. Nende teadlikkus kuupuhastusest on äärmiselt väike.“
„Kui aafriklannal algavad päevad, siis tuuakse talle tuppa hunnik liiva, mille otsas ta kükitab nädal aega. Sellel ajal ei ole tal lubatud vaadata mehele otsagi, rääkimata jutuajamisest. Loomulikult ei ole see nii kõigil tüdrukutel ja naistel. Seal sõltub palju sellest, millisesse perre tüdruk sünnib. Aafrika on kontrastide maa ja kõikumisi tuleb ette äärmusest äärmusesse.“
„Selliseid võimalus nagu Euroopa naistel pole seal kellelgi. Teadlikumad kasutavad taaskasutatavaid hügieenisidemeid, mida leseks jäänud naised vabatahtlikena õmblevad rätsepalt saadud riidejääkidest.“
Vanema autoriteet
Kaidi Pilemann ja ta sakslasest tandempartner olid meeskonna ainukesed valge nahavärviga inimesed ja neisse suhtuti uudishimulikult ning heatahtlikult. „Aafriklased on rõõmsad ja avatud, kuid panin tähele, et neil kehtib vanema inimese autoriteet. Mida vanem inimene ütleb, seda usutakse. Ühes AIDSi ja HIVi töötoas tutvusin ka nende arusaamistega. Näiteks arvasid sealsed tüdrukud, et esmakordsel seksimisel kaitseb neitsinahk raseduse eest või kui kõht valutab, siis aitab selle vastu seksimine. Tundsin, et mu selgitused läksid tühja, sest sain ikka ja jälle vastuväite: aga meie bioloogiaõpetaja ütles.“
Võiks arvata, et Malawi naised sünnitavad hordide kaupa järeltulijaid, aga keskmises peres on kolm last. „Küsisin ühelt noorelt naiselt, kes oli viis aastat abielus olnud, kuidas nad väldivad tahtmatut rasedust. Nagu Aafrikas valdavalt kombeks, kasutasid ka nemad raseduse vältimiseks katkestatud suguühet. Seda, et nii pole sugugi turvaline, nad ei teadnud.“
„Tüdrukutel on Malawis palju probleeme. Mulle läks väga hinge ühe lapsega 21aastase noore naise lugu, kes püüdis juba teist korda kooliharidust omandada. Tema vanemad olid surnud ja ta elas koos vanaemaga, kes sundis teda prostitutsioonile, et raha teenida. Kuigi seal on selline teenimisviis lubatud, pole see sugugi soositud ja oli ka sellele tüdrukule vastuvõetamatu.“
Aafrika mõjus rahustavalt
Lisaks sellele, et Kaidi nägi imeilusat loodust ja kohtus huvitavate inimestega, leidis ta ka enda sees rahu. Kuidas see küll võimalik on?
„Aafrikas on elu väga lihtne,“ väitis neiu. „Vaatamata sellele, et inimeste päevapalk jääb alla ühe dollari, oskavad nad rõõmu tunda väga väikestest asjadest: kui põld annab saaki või kui lihtsalt päike paistab. Nad on seal avatud mõtlemisega ja nendega on lihtne ühist keelt leida. Peale selle on nad väga õpihimulised. Kui meie lapsed ihkavad nutitelefoni, siis sealsed lapsed unistavad õpikutest.“
„Huvitav oli see, et linnapildis nägin vaid mõnda üksikut suitsetajat. Ka alkohol pole seal poes müügil. Alkoholi saab baaridest, kuid seal käivad vaid mehed.“
„Kuigi olud olid kohati ekstreemsed, leidsin ma Aafrikas endas sügava rahu. Meie sealses kodus ei olnud elektrit. Seega oli õhtul küünlavalgel aega palju mõtiskleda. Jõudsin järeldusele, et meie inimesed muretsevad liiga palju asjade pärast, mida neil ei ole.“
Mis edasi? „Praegu on minu ülesanne Eesti inimestele jagada seda infot, mida Malawis kogusin. Plaanin anda intervjuusid ja käia koolides sellest rääkimas. Kui keegi soovib selle kohta rohkem infot, siis mulle saab kirjutada e-kirja aadressil kaidi3@gmail.com.“
Malawi lapsed lähevad kooli vahemikus 5-13 eluaastat. Põhikool on 8 klassi. Enne neljandat klassi kukub välja 70 protsenti tüdrukutest. Fotol koolivormis IV-V klassi tüdrukud.
Fotol on näha taaskasutatavaid hügieenisidemeid, mida need naised või tüdrukud, kel pole aluspükse, saavad siduda endale ümber kolmnurkse rätiku abil.
Selline näeb välja keskmine klassiruum, mis peab aeg-ajalt mahutama enam kui 50 õpihimulist malawilast.
