Vanaproua tekitas kortermajas segaduse
Laupäeva hilisõhtul võis Vinni alevis asuva maakonna ainsa „pilvelõhkuja“ ümbruses näha paljusid päästemasinaid ja meedikuid. Lugu ise, mis majas sees ja selle ümbruses lahti hargnes, oli üsna tavapärane, kui välja arvata ühe eaka naise kummaline käitumine.
Üks majaelanikest tundis seitsmendal korrusel kirbet kärsahaisu ja nägi koridoris suitsuvinet. Ta helistas häirekeskusesse ja loetud minutitega täitus majaümbrus päästjatega, kes asusid haisukollet otsima.
Korterid kontrolliti ükshaaval läbi, kuid ühe ukse taga sattusid päästjad kimbatusse, sest neid ei lubatud sisse. Kuna läbirääkimised tulemust ei andnud, siis kutsuti kohale politseinikud, kes samuti palusid vanaproualt sisselaskmist. Viimane oli aga sedavõrd umbusklik, et pidas ukse taga koputavaid ametimehi pättideks ja mõrtsukateks ning andis sellest valjuhäälselt läbi ukse kõigile kohalolnuile teada. Ei aidanud ka korteriühistu liikmete keelitused, et naine ukse avaks ja päästjad korterit kontrollima lubaks. Proua jäi vaatamata kõigile veenmiskatsetele endale kindlaks.
Paarkümmend minutit kestnud jant lõppes sellega, et vanaproua teeskles politseisse helistamist. Samal ajal suutsid aga ametnikud tuvastada, et tegelikult on korteris kõik korras ja koridori lekkinud kärsahais oli tõenäoliselt tekkinud hajameelsest söögitegemisest.
Päästeameti Ida Päästekeskuse menetlusbüroo juhi Urmas Grüningu sõnade kohaselt põhjustab toidu kõrbemise pea alati inimeste hooletus. „Äramärkimist väärib ka alkoholi tarvitamine: joobes inimene ei pruugi mäletada, et alustas mingil hetkel toidu valmistamise või soojendamisega. Toiduvalmistamine on üks igapäevaseid tegevusi inimeste elus, kuid ometigi võib ka see viia traagiliste tagajärgedeni, kui süüa tehakse hooletult või ei järgita elementaarseid tuleohutusreegleid. Pott või pann pannakse pliidile ja sinna see lihtsalt unustatakse. Väsimusest või joobes olekust tingituna jäädakse magama, vahel minnakse isegi kodust ära. Praktika on toonud ka juhtumeid, kus toit pannakse pliidile valmima ning teadlikult minnakse kauplusesse söögipoolisele täiendust ostma, lootes, et pliidil midagi ei juhtu,“ nentis Grüning.
Vinnis mõistsid kõik ametnikud naise käitumise hukka, sest tõsise mure korral oleks olukord võinud lõppeda kellegi viga saamisega. Sedapuhku korteriust maha lammutada polnud õnneks vaja, aga juba järgmisel päeval leidis aset juhtum, kus päästjad olid sunnitud seda tegema.
Nimelt tuli väljakutse Tapalt Veski tänavalt, kus inimene oli korteris vingu sees. Kohale saabunud päästjad selgitasid välja, et suitsu kahekordses kaheksa korteriga puumajas ei olnud, küll aga oli tunda vingulõhna. Kõik majaelanikud olid majast juba välja tulnud, kuid ühe korteri elanik ust ei avanud. Päästjad pidid seekord korterisse sisenemiseks ukse maha lõhkuma, sest korterielanik oli magama jäänud. Korteris selgus, et ahjusiiber oli kinni. Päästjad avasid siibri ja olukord lahenes.
Päästjad rõhutavad, et inimesed võiksid olla mõistlikud ning kui on tekkinud olukord, kus ohus võib olla nende endi ja kaaselanike elu, tervis ja vara, siis peab tegema koostööd. Tuleb lubada tuppa, et saaks võimaliku ohtliku olukorra üle kontrollida ning kui vaja, siis see ka likvideerida. Ukse mahalõhkumine on juba äärmuslik käitumine, kuid põhjuseta seda ei tehta.
Kaius Mölder
Päästjad kutsusid läbirääkimiseks kohale politseinikud. Foto: Kaius Mölder
