Põgus vaade ootamatule vanadusele

„Sina maga, mina pesen nõud“ on lavatükk, mis räägib vananemisest. Põhjamaise kainuse ja sarkasmiga käsitletud teema on lavale seatud pigem koomilises kui traagilises võtmes.

Maris Marko

Lavastuse pealkirjas soovitatakse (või lubatakse) magada peategelasel, pensionile jäänud kirjanikul John Anderssonil (Toomas Suuman). Kirjanik võtab pensionäri rolli täie tõsidusega, ehkki tal puudub täpne arusaam, mismoodi ikkagi käib õige vanainimeseks olemine. Seda enam, et ta ei näigi ennast lausvanana tundvat. Pigem kõrvaleheidetuna.

John Andersson on olnud naistemees ja eluvend. Pensionile arvatuna otsustab ta aga suurlinnast lahkuda ning kolib vanemate majja kusagil Stockholmist eemal. Metsalagendikule, kus on vaid kaks talu.

Teises neist elab Ida Adriana (Helgi Annast), hiljaaegu lesestunud naine. Ida Adriana on daam, sirge selja ja karmi silmavaatega, sisimas ometi sahmerdav ja ebakindel. John Anderssonis tekitab ta igatahes segaseid tundeid.

Võrgutajannade ja meelitajatega harjunud naistemehena näib Andersson end Ida Adriana kõrval koolipoisina tundvat, armunud koolipoisina. Ühtäkki mõjub ta ebaleva ja eluvõõrana, kohmetu ja abituna. Kuidagi kobistamisi saavad John ja Ida Adriana ometi kokku ja kõik on justkui hästi. Ilma mingi draama ja aplombita teeb aga elu oma pöörded ja kaua see armas pereelu, mida saadavad Ida Adriana sõnad „sina maga, mina pesen nõud“, kesta ei saa.

Ehkki näidendit ja selle aluseks olnud Stig Claessoni romaani võiks pidada looks, millel on süzhee ja kindel kulg, mõjub see Tarmo Tagametsa lavastuses pigem visandina. Teemaarendus on teisejärguline, esile tõusevad väiksemad vinjetid, tsitaadid, poosid, pildid – taust.

Omamoodi tausta moodustavad ka kõrvaltegelased, keda kehastavad Maarika Mesipuu-Veebel ja Peeter Rästas. Rästas toob ootuspäraselt juurde suure hulga koomikat, Mesipuu-Veebel aga sensuaalsust ja võimukust.

Vaatajas võib „Sina maga, mina pesen nõud“ tekitada väga erinevaid tundeid. Tõenäoliselt sõltub see vaataja vanusest ja sellest, kui palju ta ennast ühes või teises tegelases suudab ära tunda. See, kes samastab ennast Mesipuu-Veebeli intervjueerijaga, võib tunda võõrastust ning ehk ka üleolekut. Ida Adriana vaatevinklist on tegemist pigem kurva looga, John Andersson aga loob teatava rahulikkuse ja leppimise (või minnalaskmise?) meeleolu. Tundub, et vanemad inimesed saavad tunda end noorema, keskealised vanana ja noored surematuna. Või siis kuidagi vastupidi, sest tegelikult loob teater vaid illusiooni, elu peegelpildi, kus kõik on täpselt nii nagu eluski, aga ometi vastupidi.

Naabreid mängivad Helgi Annast ja Toomas Suuman. Foto: Alan Proosa

SINA MAGA, MINA PESEN NÕUD

Lavastaja Tarmo Tagamets

Kunstnik ja muusikaline kujundaja Peeter Rästas

Tõlkija Ülev Aaloe

Dramatiseerijad Tarmo Tagamets ja Anne-Ly Sova

Osades Helgi Annast, Maarika Mesipuu-Veebel, Toomas Suuman, Peeter Rästas