Ametikooli õpetaja ja õpilane käisid prantslastele süüa tegemas

Pariisi terrorirünnakule järgnenud päeval asusid Rakvere Ametikooli kokaeriala kutseõpetaja Tiina Mäeks ja sama kooli õpilased teele Prantsusmaale erialasele praktikale. Nende tee viis Lyoni, kust edasi sõideti rongiga lõuna poole. Sihtpunktiks oli Valence, kust igal hommikul jätkati teekonda koolibussiga Livron-sur-Drome.

Ada Väät

Aivar Ojaperv

Kuigi Pariis jäi mitmesaja kilomeetri kaugusele, oli igal pool tunda ärevust: kõikjal rongi- ja bussijaamades, samuti suurematel ristmikel jälgiti inimesi väga tähelepanelikult ja otsiti neid ning autosid läbi; olid haarangud ja dokumentide kontroll.

„Meie reisiseltskonnal kõik laabus ja sihtkohta jõudsime õnnelikult,“ kinnitas Tiina Mäeks.

Mäeksi ja ühe koka eriala õpilase reisi eesmärgiks oli praktika ja töö kohalikus kooli a la carte restoranis, ülejäänud seltskond käis tutvumas oma valdkonnaga. „Prantsuse õpilased on viisakad ja korralikud, aga seda täpselt niikaua, kuni õpetaja on silmapiiril – nagu tema lahkus, tulid telefonid ja veesõda,“ märkis Mäeks.

Hästi, palju ja kaua

Kooli restoran oli kliente kogu aeg täis. Prantsusmaal süüakse hästi, palju ja kaua. Ka tooraine, millest maitsvat toitu valmistatakse, on võrreldes meiega teistsugune.

„Kuna tulemas on jõulud, siis kajastus see ka restorani menüüs,“ jätkas Mäeks. „Näiteks pakuti lõunaks aperitiivi ja starterit ehk röstsaial kalavõiet; eelroaks oli praetud lest keedukartuli ja kastmega; pearoaks põhjapõdrahautis kartuli-maapirni vormiga pehmel piparkoogi põhjal. Järelroaks oli jõuluhalg –  traditsiooniline prantsuse jõuluküpsetis – ja lõpetuseks juustuvalik omal soovil ning kohv või tee.“

Aga eesti toit? Kindlasti oli reisiseltskonnal midagi kotis. „Mina isiklikult selle pakkumisest osa ei saanud, kuna tulin varem tagasi, aga ette aitasin küll valmistada. Nimelt oli seal tulemas väike mess. Meie õpilased pakkusid kilupalle, kamavahtu ja kaerahelbeküpsiseid. Eestile ainuomase tooraine võtsime kaasa, ülejäänu leidsime kohapealt.“

Ja kuidas prantslastele maitses? „Õpilased kinnitasid, et hästi. Kuid järgmisel päeval olevad sealne kokandusõpetaja meie toite pisut „tuuninud“: kilupallid fritüüri pistnud ja kamavahu saiakeste sisse.“

Kas eestlased natukene igavad ei ole: kui kuuled, et kuskil välismaal meie toitu pakutakse, siis ikka kama ja kilu. Meil on ju muud huvitavat ka.

„Aga kama ja kilu ongi nii ainulaadsed, et mujal maailmas seda ei tunta. Eriti kama,“ vastas Tiina Mäeks. „Ilmselgelt saaks ka midagi muud meie köögi tutvustamisel pakkuda, aga sel korral oli valik selline.“

Mäeks lisas, et nende seekordsed prantslastest võõrustajad on varem Eestis käinud. Ja siinseid toite maitsnud. „Hapukapsas tegi nad ikka väga nõutuks,“ muigas ta.

Töö ja hobi koos

Kokandusega on Mäeks tegelenud 21 aastat – täpselt nii kaua on ta ametis olnud ka Rakvere Ametikoolis. „Lapsepõlvest ma erilist kokandushuvi ei mäleta,“ ütles ta. „Keskkooli järel läksin Kehtnasse õppima. Erialaks oli kodumajandus, toona väga populaarne eriala. Õppimise käigus spetsialiseerusin toitlustusele. Hiljem õppisin juurde kutseõpetaja ameti.“

Töö tõttu on Mäeks saanud päris palju praktiseerida välismaal: Hispaanias, Itaalias, Tšehhis, nüüd Prantsusmaal.„Sageli on ka õpilased kaasas, mõnel korral on kogemusi omandanud vaid õpetajad,“ tutvustas ta. „Õppida oleks väga palju, kuid näiteks viimasel reisil Prantsusmaale jäi nii mõndagi keele taha: võid ju käia kiirkursustel ja kohapeal sõnaraamatu ning arvuti abil tõlkida, kuid see pole ikka see. Samas saab paljud asjad kätega ette näidata ja lõpuks ei sõltu ju toidu maitse sellest, mis keeles kõneleb kokk.“

„Praktiseerida olen saanud ka Rakvere Haigla köögis, kus minu õppimise põhirõhk oli dieettoitudel, ning Aqva SPA köögis, kus nädala jooksul õnnestus käia läbi kõik köögi osad ja toidu valmistamise etapid.“

Tiinale meeldib süüa teha ning õnneks on tema jaoks hobi ja amet üks ja sama: Rakvere Ametikooli kokaeriala kutseõpetaja ja tunnustatud täiskasvanute koolitajana saab ta oma mõtteid teostada. Viimastel aastatel on ta oma retsepte avaldanud Tea kirjastuse kokaraamatutes ja ka ajakirjas Maale.

Kodus ootavad Tiinat abikaasa ja 6aastased kaksikud. Kas pärast päev läbi kokkamist koolis teeb ta ka kodus ise süüa või minnakse lihtsama vastupanu teed ja süüakse valmistoitu?

„Kodus teen ka ikka ise süüa,“ kinnitas Mäeks. „Mitte küll n-ö piduroogasid, vaid lihtsamat toitu, aga ikka ise. Pooltooteid kasutan ka, aga isegi kõige tavalisema purgisupi saab palju maitsvamaks muuta. Ja mis suurest söögitegemisest ikka rääkida: kaksikud on läinud makaroniusku, nemad sööksid päevad läbi vaid või ja soolaga maitsestatud makarone.“

Jõulueelne õpituba

Aasta lõpus, 15 detsembril korraldab Tiina Mäeks Rakvere Ametikoolis kõigile huvilistele õpitoa, kus valmistatakse ja degusteeritakse jõuluroogasid piduliku jõululõuna tarvis, tehakse kõrvitsa-suitsujuustu püreesuppi karaskiga, seašnitslit leiva-juustu paneeringu, jõhvika-granaatõuna kastme ja düšesskartuliga ning pohla-jogurtitorti piparkoogipõhjal. „Toorained on jõuluajale omased, kuid retseptid veidi teistmoodi kui tavaliselt,“ iseloomustas Mäeks.

Kevade poole on oodata ka prantsuse toitude õhtut: Prantsuse õpilased tulevad meile praktikale ja jagavad omi saladusi.

Tiina Mäeks saab ka tööl tegeleda oma hobiga. Foto: Mario Mikvere