Riigivappi kujundati seitse aastat
Lääne-Virumaa Keskraamatukogus saab heraldikahuviline tutvuda Eesti riigivapi sünnilooga. Seitsme aasta jooksul (1918–1925) korraldati mitu konkurssi, enne kui parematest parim kavand – kolme lõviga vapp – „lukku löödi”.
Ülle Kask
Pärast riikliku iseseisvuse väljakuulutamist 1918. aasta veebruaris kerkis päevakorda Eesti riigi tunnuse küsimus. Ajutine Valitsus tegi Haridusministeeriumile ülesandeks töötada välja riigivapi kavand.
- mail 1919. aastal, taustaks käimas Vabadussõda, kuulutati välja konkurss. Tingimuseks seati endise Eestimaa kubermangu vapi, musta kotka ja hõbedase vapikilbi kasutamine.
Kuigi Haridusministeerium selgitas, et riigivapi loomine ei olegi niivõrd kunstiloome kuivõrd poliitiline otsus EV tunnuse kohta, ei saadud ühtegi sobivat kavandit.
Konkursi tingimused kunstnikke ei rahuldanud
Samal ajal toimusid ajakirjanduses tulised arutelud vormistamise küsimuses: kas riigivapp peab olema traditsiooniline või reeglitest kammitsemata? Arhitekt Hanno Kompus selgitas, et kui oleme võimu enda kätte võtnud, võime võtta ka vapi, millega on seniajani meie maad tähistatud. Kristjan Raud aga leidis, et Eesti ei soovi tumedaid orjaaegu tagasi ja Eesti rahvas ei või tolleaegseid vappe omaks tunnistada.
- aasta kevadel kuulutas Haridusministeerium välja teise riigivapi kavandite konkursi. Paljud nimekad kunstnikud jäid aga protestiks eemale, kuna tingimused olid eelmise konkursiga sarnased. Kokku laekus siiski 138 kavandit, mis pandi avalikule näitusele välja.
Seitsme töö autoril palus hindamiskomisjon osaleda lisakonkursil, mille lõppedes valiti kaks võistlustööd vabariigi valitsusele kinnitamiseks. Pärast pooleteiseaastast arutelu lükkas Riigikogu 1922. aasta kevadel esitatud kavandid tagasi.
- aasta detsembris pöörduti Kunstnike Liidu, Eesti Kujutavate Kunstnikkude Kutseühingu ja Riigi Kunstitööstuskooli poole ettepanekuga valmistada riigivapi kavand. Konkursile esitati üle 20 kavandi, millest Riigikogu valis 1924. aasta aprillis välja ainult ühe.
Kolm lõvi laenati Tallinna ja Harju-Viru rüütelkonna vapilt
19. juunil 1925. aastal kinnitas Riigikogu EV riigivapi: kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat otsavaatavat lõvi. Külgedelt ja alt ümbritsevad kilpi kaks kuldset tammeoksa.
Jaan Tõnisson, kes oli kõige ägedam lõvide kujutamise vastane, on öelnud: „Kui meie inimesed nüüd näevad seda Eesti riigi embleemi, neid leopartisid, siis peab ometi küsima, kust vallast või maailma kaarest need pärit on? Mis neil õieti on musta mulla või järve- ja metsarohke maaga tegemist?”
Kolme lõviga kuldne vapikilp pärineb Taani kuninglikult vapilt, mille kasutamise õiguse andsid taanlased Tallinnale ja Harju-Viru rüütelkonnale.
Riigikogu abisekretär Leopold Raudkepp mõtestas uue riigivapi olemuse aga järgmiselt: „Esimene lõvi tähendab Lembitu-aegset vabadusvõitlust, teine Jüriöö ülestõusu ja kolmas Vabadussõda. Tammeokstest vanik märgib Eesti tugevust, püsivust ja vabaduse närtsimata traditsioone.”
Kavanditel kujutati linde, loomi, lilli ja müütilisi olendeid
Lääne-Viru Keskraamatukogu näituse stendidele on välja pandud 190st tolleaegsele konkursile laekunud tööst 83 huvitavamat kavandit, mis pärit Rahvusarhiivist. Paljudel vappidel on Eesti riigi tunnusena kujutatud rukkililli, viljapäid, sirpe ja veskikive. Ühel mustal vapikilbil asetseb kuldse tähega sinine vai, kahel pool vaia kaks kuldset viljavihku. Kavanditel on ka Eesti kui mereriigi tunnustena palju laevu, ankruid, kalu ja vesirattaid.
Vappidel kujutati ka Eestis elavaid loomi, linde, roomajaid ja putukaid. Näiteks hõbedasel kilbil sinine rist, vapiehises valge toonekurg, alusest tõusevad ümber vapikilbi kaks kuldset viljapead.
Kotkas on riigi traditsiooniline sümbol. Ometi esines arvamusi, et võitlev kotkas on sobimatu, kuna see viitavat Vene kotkale ja Püha Jüri võitlusele draakoniga.
Müütilistest olenditest kujutati kavanditel lisaks draakonile ka sarvikut, Kalevipoega ja siili.
Mõõka kui sõjajõu sümbolit on kujutatud kavandil, kus mustal kilbil hõbedane püstjas mõõk, kummalgi pool sirp ja kuldne viljavihk, päis on sinine, pikitud kuldsete tähtedega. Kavanditel osutas mõõk Vabadussõjale ja väljendas valmisolekut kaitsta omariiklust.
Riigikantselei pani rändnäituse riigivapi kavanditest kokku 2010. aastal, mil riigivapp sai 85aastaseks. Koostaja on Gert Uiboaed ja kujundaja Jaana Kool.
Näitus jääb Lääne-Virumaa Keskraamatukogus avatuks 5. märtsini.
Eesti Vabariigi vapi esimese kujunduskonkursi tingimuseks oli Tsaari-Venemaa Eestimaa kubermangu vapi kasutamine. Foto: Vikipeedia
