PPA ja KOVi juhid lahkasid turvalisuse probleeme
|Lääne-Virumaa omavalitsusjuhid kogunesid möödunud reedel PPA Rakvere politseijaoskonda, kus toimus kohtumine Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri ning Päästeameti Ida päästekeskuse juhtkonnaga.
Ülle Kask
Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefekt Vallo Koppel tegi kokkuvõtte 2015. aastast. „Kui küsida, mis nii hirmsasti hullemaks on läinud, pole midagi eriti välja tuua,” ütles ta. „Kui vaatame Lääne-Virumaa „ketast“, on pooled kuriteod varavastased – kelmused ja sõidukite ärandamised. Väga suure tüki „tordist” annavad liikluskuriteod, enamasti joobes juhtimine. Julgen arvata, et sel aastal see arv suureneb.“
„Kui kogu Eestit vaadata, siis Ida prefektuur oli möödunud aastal eesotsas,” sedastas prefekt. „Kõige „tumedam” on Ida-Virumaal Vaivara vald, kus tooni annavad sissemurdmised eramajadesse. Mis ei tähenda seda, et kui Vaivarasse lähed, on sul kohe püksid jalast läinud.”
Aasta märksõna on „lähisuhtevägivald“
„ „Lähisuhtevägivald“ oli märksõna eelmisel aastal ja on ka sel aastal,” rõhutas Koppel. Prefekti sõnul registreeriti möödunud aasta jooksul Lääne-Viru maakonnas 601 lähisuhtevägivalla väljakutset, mis teeb ühe päeva kohta 1,6 kutset. „See ei tähenda, et on rohkem peksma hakatud, vaid teatatakse rohkem,” ütles ta.
„Kui masu ajal läks isikuvastaste kuritegude arv alla, inimestel raha polnud, siis nüüd on vastupidi,“ jätkas ta. „Eks näis, kuidas majandusliku olukorra muutus Ida-Virus nüüd kuritegevusele mõjub.”
Ebaseaduslikust sisse- ja läbirändest rääkides võrdles Koppel Eestit (positiivses mõttes) Soomega, kus iga päev tahavad paljud inimesed üle piiri pääseda. Eestis on ebaseaduslike sisserändajate arv 91 inimest aastas ja seda pole palju.
Rakvere osakonna vanemprokurör Sirje Merilo lausus, et elades Rakveres tema turvalisuse üle ei kurda. „Tahan vallajuhtidele südamele panna, et mõelge selle peale, kui tähtis inimene on vallas sotsiaal- ja lastekaitsetöötaja. Olen nendega kokku puutunud. Kui erinev on nende taust. Hinnake neid ja valige hästi! Nemad on inimesed, kes teavad vallas kõiki asju. Kust tulevad need lapsed, kes hakkavad tegusid tegema? Kui näiteks poeg peksab ema ja kui ema maha lüüakse, selgub, et kõik teadsid. Ma ei tea, kui suur on nende palk, aga mõelge selle peale. Sotsiaaltöötaja teab ka, mis toimub peredes.”
Teiseks tõstis Merilo esile probleemi kuritegudest teatamise kohta. „Mis me nendest kuritegudest ikka politseile teatame?” esitas ta retoorilise küsimuse. „Meis kõigis on aga kodanikuvastutus. Teatage politseile, kui kuskil kedagi pekstakse. Kõige hullem, mida teha saame, et kuritegevus tõuseks, on teatamata jätmine.”
„Kolmandana jäi kõlama, et uurimisorganid on salapärased ja midagi ei räägi,” jätkas Merilo. „Räägime ikka. Ja ajakirjanikud istuvad kohtus ning edastavad teavet tahvelarvutitega. Me ei ole selline asutus, kes keeldub infot andmast. Ikka anname.”
Päästeameti eesmärk on olla kohal enne õnnetust
Ida päästekeskuse juht Ailar Holzmann rääkis, et Päästeamet teeb aastas korra või kaks tuleohutuskontrollreide. „78 kontrollitud eluruumist pooltel olid nõuded täitmata ja suitsuanduriga probleeme ligemale 20,” teavitas Holzmann. „Trahvisummad on väikesed, aga Lääne-Virumaal tegime 24 ettekirjutust.”
Holzmanni sõnul on Lääne-Virumaal probleeme kasutamata hoonetega. Ta tõi näite Kunda linnast, kus inimene elas mahajäetud hoones, võttis samast majast plaate ja küttis nendega, et sooja saada. „Lõpuks pani ta maja põlema ja kustutades sattus päästja ohtu,” sõnas Holzmann. „Ohtlikud on ka lahtised augud, kuhu lapsed võivad sisse kukkuda. Kutsume kohalikke omavalitsusi koostööle, et selliste hoonete aknad-uksed sulgeda.”
„Meie eesmärk on olla kohal enne õnnetust,” lausus Holzmann. „Me teame, mis olukorras inimesed elavad. On kodusid, kus vajatakse küttekollete remonti. Meie sõnum on, et omavalitsused näeksid, kus on abivajajaid rohkem – võtaksime selle süsteemselt ette ja suunaksime ka projektiraha abivajajatele. Alati ei ole need lahendused kallid. Ka 200 euroga saab küttekolde parandatud. Ostke ahju ette plekk või klaas ja tehke suitsuandur korda!”