Riik hakkab pigistama elatisrahavõlgnikke
Märtsist jõustusid seadusesätted, mis lubavad kohtul märksa karmimalt tegeleda elatisvõlgnikega, kes oma lapse toetamisest keelduvad või lausa välismaale pakku lähevad, et maksmisest kõrvale hiilida.
Kaius Mölder
Eestis on teadaolevalt üle 8000 elatisvõlglase, kes on oma lastele võlgu kokku 14,6 miljonit eurot. Iga aasta lisandub registrisse pisut üle tuhande inimese. Nüüd hakkasid kehtima seadusesätted, mis lubavad kohtul jätta elatisraha võlgu jäänud inimese sõiduki juhtimisõiguseta või peatada jahitunnistuse, relvaloa ja kalastuskaardi kehtivus. Lisaks saavad kohtutäiturid hakata arestima makseid, mida on makstud kolmandale isikule võlgniku eest. Näiteks olukordades, kus võlgniku autoliisingut või eluasemelaenu tasub keegi teine.
Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on riik astunud uue seaduse jõustumisega esimese sammu, kuid protseduuri käivitamine võtab oma aja. „Esmalt küsib kohtutäitur sissenõudjalt vanemalt, kas ta on üldse nõus, et neid meetmeid hakatakse rakendama, siis esitab kohtutäitur taotluse võlgnikule, võlgnik vaidlustab otsused – kõik see võtab mitmeid kuid aega,“ selgitas Reinsalu.
Vaatamata praegustele sätetele kinnitab minister, et need meetmed ei pruugi aidata ja laual on juba uued mõtted. Idee kohaselt peaks uuest aastast kehtima hakkavad seadusesätted andma kohtutäituritele veel laialdasemad õigused. „Plaan on, et kohtutäiturid saaksid juurdepääsuõiguse elatisraha võlgniku pangakontole ja hinnata sel moel raha maksmisest kõrvalehoidja tegelikku rahalist seisu,“ lisas Reinsalu. Ta ütles veel, et tulevikus saab piirata ka võlgniku reisimisvõimalusi ning isikutunnistuse kehtivuse tähtaega, samuti arestida pensionisambamakseid ning takistada erinevatest fondidest raha taotlemist. Ministri sõnul on kõige targem lapsele elatisraha ära maksta, sest riik muutub selles osas aina karmimaks ega jäta jonni.
Järgmise aasta jaanuarist alustab tegevust riiklik elatisabifond, mis tagab lastele, kellele on välja mõistetud elatisraha, igakuiselt sissetulek vähemalt miinimummääras. Fondi puhul ei ole tegu uue lisatoetuste süsteemiga, vaid lapsele tagatakse igakuine elatisraha, mille fond hiljem võlgniku käest sisse nõuab. „Ausad maksumaksjad ei hakka ühe rongaisa võlgasid kinni maksma ja seda jõulisemalt kasseerib riik selle raha võlgnikult sisse. Uue paketi jõustumisel paraneb elatusraha maksmine oluliselt ja kelle eest riik veel seisma peab kui mitte laste ja emade eest,“ ütles minister lõpetuseks.
