Erivajadustega inimesed käivad töökeskuses graafiku alusel

Tapal avati töökeskus, mis peaks aitama kaasa erivajadustega inimeste tööhõive tõstmisele. Keskuses valmiv käsitöö läheb müügiks ning töötegijad saavad väljateenitud palga.

Liisi Kanna

Keskuse rajajaks on AS Hoolekandeteenused. Ettevõtte juhatuse liikme ning teenuste direktori Liina Lanno sõnul on eraldiseisvate suurte töökeskuste loomine uus suund. „Vanades hooldekodudes olid vastavad ruumid sees olemas. Osal uutel kodudel on töötamiskoht samasse juurde ehitatud. Nii suuri ja nii paljude tegevustega keskuseid, mille jaoks on kogukonna sees ruumid renditud, ei ole mujal kui Tapal ja Haapsalu lähedal Uuemõisas.“

Teenuste direktor leidis, et tööl käimine on erivajadustega inimeste jaoks oluline nii sotsialiseerumise kui töötasu seisukohast. „Töökeskuse tööga võivad nad ikkagi paarsada eurot teenida. On ka tähtis, et inimesed saavad ennast väärtustada ühiskonna raames,“ rääkis Lanno.

„Kui me seitse aastat tagasi alustasime, siis oli töötavate klientide arv null, tänaseks oleme viinud tööhõive 30 protsendini. Lisaks käiakse näiteks vabatahtlikku tööd tegemas,“ lisas ta.

Töökeskus kui vaheetapp

Tapa kodude juht Ülle Keinaste nentis, et varem ei loodud erihoolekande teenustel olevatele inimestele mitte töö-, vaid päevakeskuseid. „Päevakeskuse eesmärk on pakkuda aktiviseerivaid tegevusi. Nende tegevuste käigus oligi näha, et osa inimeste puhul on võimekus ja käsitööoskus niivõrd hea, et nende valmistatud tooteid oleks võimalik turustada,“ jutustas Keinaste. „Töökeskuses ei käida niisama hobikorras nokitsemas, siia tullakse ikkagi tõsiselt tööd tegema.“

Kaitstud töökeskkond on vajalik neile, kes avatud tööturul töötada ei saa. See võimaldab erivajadustega inimestel turvalises keskkonnas oma võimetele vastavalt panustada ja raha teenida.

Samas võib paljude jaoks töökeskuses töötamine olla vaheetapiks. Kui töötamise toetamise puhul abistatakse inimest avatud tööturul hakkama saamisel, siis kaitstud töö teenuse kaudu valmistatakse klienti avatud tööturule jõudmiseks ette.

Kaitstud töö teenus koosneb kolmest etapist. Esimeses järgus hinnatakse inimese oskuseid. Teises harjutatakse töö tegemist, näiteks töökeskuses. Kolmandas etapis peaks klient jõudma avatud tööturule.

AS Hoolekandeteenused kasutab hindamisel HAMETi meetodit, mille raames sooritatakse mitmesuguseid töölõike. „Selle järgi saab teada, milline töö inimesele sobida võiks, kas pigem rutiinne või näiteks täpsustöö,“ kirjeldas HAMETi metoodika litsentseeritud hindaja ning Tapa töökeskuse koordinaator Heili Tammemägi.

Enamasti kasutatakse kaheksat ülesannet, nende hulgas näiteks õmblemist, värvimist, puidutööd ja mutrite keeramist. Testi tulemustest lähtuvalt soovitatakse kliendile, milliseid ülesandeid võiks ta igapäevaselt täitma hakata.

Keskuses valmivad sinililli

Tapa töökeskuses tegeletakse põhiliselt käsitööga. „Põhiartikkel on meil keraamilised tarbeesemed. On olemas ka kangasteljed, millel kaltsuvaipu valmistatakse. Õmblustööd ja kudumine loomulikult ka,“ tõi koordinaator välja.

Valminud kaupa vahendab SA Hea Hoog. Toodangut turustatakse nii internetipoes kui laatadel ning käsitöökauplustes.

Esemeid valmistatakse ka tellimuse peale. „Näiteks teevad meie inimesed veteranide toetussümboliks olevaid sinililli. Meil on kaitseväega leping,“ oli Liina Lanno näide.

Heili Tammemägi rõhutas, et töökeskuses käiakse graafiku alusel, mis on kokku pandud igaühe võimetest lähtuvalt. „Tööle tullakse väga hea meelega, see on ikkagi vabatahtlik,“ lisas ta.

Raivo koob Tapa töökeskuses kangastelgedel vaipu. Foto: Liisi Kanna