Võltskauba müümisega üritatakse teenida suurt vaheltkasu
Möödunud kuul avastati hiigelkogus järeletehtud kaubamärgiga rõivaid. Kaup ei olnud küll mõeldud Eesti turule, ent tõstis päevakorda internetis müüdavate odavate brändiriiete ehtsuse küsimuse. Müüja soovib teenida tulu, kuid vahelejäämise korral on lisaks talle kannatajaks ka ostja.
Kaius Mölder
Aprilli alguses avastasid Maksu- ja Tolliameti (MTA) ametnikud tollikontrolli käigus suure koguse võltsingukahtlusega riideid, mis oli mõeldud Venemaa turule. Tegemist oli 33 000 paari teksapükstega, mille logo sarnanes Dieseli firmamärgistusega. Veel olid saadetises järeletehtud Adidase ja Umbro tuulepluusid.
MTA tolliosakonna juhataja Urmas Koidu sõnul oli kaubakogus Eesti mõistes erakordne. „Enamasti avastame korraga alla saja toote ja nii suure koguse leidmine oli ka kogenud tolliametnike jaoks enneolematu. Seda oli rohkem kui kõik möödunud aasta avastused kokku,“ selgitas Koidu.
Ta arvas, et tegemist oli transiitkaubaga, sest Eestisse reeglina nii suuri võltsitud kauba koguseid ei tooda. Lõviosa rikkumistest avastab MTA hoopiski posti- ja kullersaadetiste läbivaatamisel.
Kui tolliametnikud on oma toimingud lõpetanud, võetakse koos kaubamärgi omanikuga vastu otsus, mis võltsitud kaubaga edasi teha. Kui kauba omanik selle autentsust tõendada ei suuda, läheb kaup hävitamisele. On ka võimalus, et eemaldatakse firmamärgid ja riided suunataks taaskasutusse.
Nii tohutu koguse teksapükste soetamiseks on tehtud suuri investeeringuid. Seepärast pole välistatud, et kauba omanik hakkab hoopis tõestama kaubamärkide väikest sarnasust. Ärimehe lootust kaupa kätte saada pidas tolliametnik siiski imeväikseks.
Jätkuvalt on intellektuaalomandi õigusi rikkuvate kaupade lähtemaaks peamiselt Hiina, vähem jõuab järeletehtud tooteid siia Hongkongist, Singapurist ja Venemaalt.
Kõige rohkem avastavad MTA ametnikud võltsitud käekellasid, riideesemeid, jalatseid ning mobiiltelefone. Samuti nende tarvikuid ning kosmeetikatooteid.
Väga paljud inimesed tellivad netipoodidest kaupu eesmärgiga need hiljem Eestis vaheltkasuga edasi müüa. Kui kogused on suured, siis hakkab see huvitama ka tolliametnikke.
Esimeseks ohumärgiks on kauba hind. „Kui toode on ikka oluliselt odavam, kui oleme kaupluses harjunud nägema, on tõenäoliselt tegemist võltskaubaga, millelt on jäetud tasumata erinevad maksud. Samuti ei ole tagatud kvaliteet,“ rääkis Koidu. Lisaks ei vasta toodete materjal nõuetele.
Sellistel puhkudel on kannatajaks tihtilugu ostja, sest lisaks sellele, et toll konfiskeerib võltskauba, et saa kauba tellija ka oma raha tagasi.
Avastatud teksapüksid olid liialt sarnased originaaliga. Foto: MTA
