Kaukaasia šašlõkibaar jõudis Rakverre
Aluveres tuntust kogunud Kaukaasia Šašlõkk avas uksed ka Tsentrumi kaubanduskeskuses.
Liisi Kanna
Anatoli ja Helin Gitška pereettevõte alustas tegevust juba neli aastat tagasi. Esialgu pakuti šašlõkki telgis, mis Aluverre suvehooajaks üles seati. Klientide rohkuse tõttu hakati mõtlema aasta ringi toimiva söögikoha loomise peale. „Septembris möödub kaks aastat sellest, kui Aluvere vanas koolimajas uksed avasime,“ rääkis perenaine Helin Gitška.
Teise baari rajamise plaane hakkasid söögikoha omanikud pidama juba aasta eest. Lõpliku otsuse langetamisele aitasid kaasa nii klientide eelistused kui sobilike ruumide vabanemine. „Klientuur ütles, et sooviks meid väga ka Rakveres näha. Igaühel ei ole transporti Aluveresse sõitmiseks, taksoga ju ka tulema ei hakata,“ jutustas Helin Gitška. „Vanad üürnikud panid siin koha maha ja nendes ruumides on võimalik puusöe peal grillida. Siis tekkiski mõte, et tuleme ja teeme siia.“
Liha maitsestab peremees
Puusöe peal grillimist peavad Gitškad enda firmamärgiks. „Meie ei kasuta elektri- ega gaasigrille. Puusöel jääb liha suitsuse maitsega ja mahlane, nagu looduses tehtud,“ tõi perenaine välja endi küpsetusviisi eelised.
Lisaks ei küpsetata Kaukaasia Šašlõkis kunagi liha ette. „Kui klient tuleb ja tellib, siis paneme liha tulele. Mingisugust ülessoojendamist ei ole,“ rõhutas Helin Gitška.
Nii Aluvere kui Rakvere baaris tegeleb klientidega kaks teenindajat, liha küpsetab lihameister ning teisi roogasid kokk. Šašlõki maitsestamine ja marineerimine on aga üksnes peremehe pärusmaa. „Algselt oli meie kollektiivis üks armeenlane, sellest ka Kaukaasia-pärase šašlõki idee. Tema õpetas Anatoli välja,“ rääkis maiaproua.
Kuna omanik Anatoli ise on ukrainlane, pärit Taga-Karpaatiast, siis pakutakse söögikohas ka Ukraina rahvusroogi.
Menüüd püütakse jõudumööda uuendada ning kohalike eelistustega kooskõlla viia. „Näiteks valmistasime alguses hartšod nii lamba- kui veiselihaga, aga lambaliha ei võetud vastu. Oleme proovinud igasuguseid asju, aga jäänud kindlaks selle peale, mida tõesti ostetakse. Tulevikus plaanime sisse tuua veiseprae. Praegu arendame retseptuuri, et saada õige maitse ja mahlasus kätte. Lihtsalt millegi kokkusegamisel ei ole mõtet,“ kirjeldas Helin Gitška menüü kujunemist.
Päevapraade šašlõkibaaris seni pakutud ei ole, kuid nõudluse tõttu hakatakse neidki valmistama. Võimalus söök lõunapausil kiiresti kätte saada on aga praegugi olemas. „Inimene võib helistada ja söögi ette tellida kas siis kohapeal söömiseks või kaasa võtmiseks,“ rääkis perenaine. „Seda võimalust kasutatakse palju.“
Tee Aluvere baari ei ole suletud
Suure osa Aluvere söögikoha klientuurist moodustavad turistid. „Palju on Venemaalt tulevaid ja sinna suunduvaid inimesi. Võetakse meie visiitkaart ja uuesti Eestisse tulles külastatakse ka meid. Sageli helistatakse näiteks Aserist või Viitnalt ning tellitakse toit ära,“ jutustas Helin.
Anatoli Gitška sõnul käib Aluveres söömas ka hulganisti rekajuhte. „Autojuhid tellivad sageli toidu kaasa. Parkimisplats on väike, see tekitab probleeme,“ rääkis peremees murelikult.
Gitškadele valmistavad muret ka käimasolevad teetööd. „Kliendid helistavad ja ütlevad, et me ei saa šašlõkki sööma tulla, tee on kinni,“ kirjeldas majaproua. „Tegelikult saab meie juurde küll ja oleme avatud kümnest kümneni nagu tavaliselt.“
„Tee ei ole suletud. Viaduktile on paigutatud valgusfoor, mille ooteaeg 3-4 minutit. Liiklus käib seal kiiresti,“ lisas Anatoli Gitška.
Lähiajal kolmanda baari avamist ei plaanita. „Meile on pakutud Tallinnasse kohta, aga praegu piirdume nende kahega. Kui avada baar kodust kaugel, siis ei oma enam selle üle nii tugevat kontrolli,“ arutles Helin Gitška.
Küll aga plaanitakse uuendusi nii Aluveres kui äsja avatud Rakvere šašlõkibaaris. „Aluverre plaanime sel suvel teha laste mänguväljaku. Ka banketisaali ehitamine on pooleli,“ tõi peremees välja. „Rakveres tuleb veel terrass korda teha.“
Äsja avatud Rakvere šašlõkibaaris on peakokaks Gitškade väimees Vjatšeslav (pildil) ning lihameistriks poeg Rene. Foto: Liisi Kanna
