Halbade kavatsustega patsient on meediku proovikivi

Kiirabitöötajatel tuleb igapäevaselt kokku puutuda kümnete patsientidega. Kui valdav enamik on rahulikud abivajajad, siis tuleb ette ka olukordi, kus meditsiinitöötajad valatakse üle sõimuga, ja pole harvad juhtumid, kus neid füüsiliselt rünnatakse.

Kaius Mölder

Tallinna Kiirabi peaarsti Raul Adlase sõnul on kiirabi töö spetsiifika selline, kuhu on stress ja ärevus sisse kirjutatud, sest meedikuid keegi hea tuju ja toredate mõtetega välja ei kutsu.

Ootamatusteks valmis

Agressioon võib olla kas planeeritud või ootamatu. Kui tegemist on peretüli või baarikaklusega, kus on koos palju inimesi, võib olukord hetkega muutuda. Samas esineb ka üsna ootamatuid rünnakuid. Näiteks lähedase inimese surma või ebaõnnestunud raviprotseduuri tõttu võidakse kogu frustratsioon välja elada kiirabitöötaja peal.

Pole harvad ka juhud, kus näiteks avariipaigal hakkavad raskelt viga saanud kannatanu sõbrad või lähedased õpetama, mida tohib teha ja mida mitte, segades sel moel väljaõppinud kiirabitöötajate tegevust.

Sarnased situatsioonid leiavad aset elustamiste puhul ning olukordadega, kus kannatanuks on laps. „Ka lapsevanemad on teinekord väga ettearvamatud ja stressist tingituna on nende käitumine vägagi irratsionaalne,“ jätkas kiirabi peaarst.

Kiirabitöötajad teevad aktiivselt koostööd politseiga. Enamik patsiente, kes politseile üle antakse, ei ole agressiivsed. Isikud on reeglina joobes ja politseipoolset abi vajatakse nende kainestusmajja või mõnda muusse ohutusse kohta toimetamiseks.

Adlas tõmbas paralleeli kiirabitöö ja sõjameditsiini vahele. „Meedik üldjuhul ei tegutse ohupiirkonnas. Kui sündmuskohal valitseb ilmselge oht – kuri loom või inimene, rünne, agressioon või ähvardus -, siis kiirabi taganeb ja kutsub abi. Kui kiirabitöötaja saab viga, siis on jälle üks patsient juures,“ selgitas peaarst. Ta tõdes, et esineb siiski juhtumeid, kus meedik on vigastada saanud.

Kogemused aitavad

Peaarst meenutas üht merepäästeoperatsiooni, kus transportivasse paati sattus üks kannatanu kiirabitöötajaga kõrvuti ning seal läks korralikuks rüseluseks. Kannatanu kosus peale päästmist sedavõrd, et lasi meditsiinitöötaja vastu rusikad käiku.

Koostöös politseiga püütakse vähendada selliste olukordade tekkimise võimalus miinimumini.

Meedikute hulgas viiakse läbi õppusi, kuidas saada hakkama agressiivsete patsientidega. Adlas pidas professionaalset väljaõpet ja stressitaluvust põhilisteks relvadeks halbade kavatsustega patsientide vastu.

Paljusid olukordi saab ära hoida kogemustele tuginedes. Näiteks võib protseduure teha nii, et teised inimesed seda ei näe. Vahel aitab lihtne vestlus lähedastega või psühhoteraapia. Patsiendi abistamine on siiski prioriteediks ning kui olukord on kontrolli alt väljumas, siis kaasatakse teine kiirabibrigaad või politsei.

Meedikute töövahendite hulka ei kuulu taserid, kumminuiad ega muud vahendid, millega rünnakuid tõrjuda. „Meie relvadeks on jätkuvalt professionaalsus, kogemused ja ettenägemisvõime,“ võttis peaarst teema kokku.