Maie Orav kinkis meestele tantsupeo

Tantsuõpetaja Maie Orav, kes pidas möödunud laupäeval 75 juubelit, peab inimese vanust pelgalt numbriks. Ta usub, et inimese hing muutub elades nooremaks, olgugi, et kehaga on lood vastupidised. Milliseid mõtteid jagas ta veel Kuulutajaga vahetult peale juubelit ja enne Orava Tanstupidu Kuusalus?

 

Katrin Kivi

„Ma elan ettepoole,“ vastas Maie Orav küsimusele, milline inimene ta on. „Ma tean, mis juhtub minu elus kahe aasta pärast. Ma unistan palju, keskendun tulevikule ja tihipeale avastan, et olen ajast ees. Näiteks möödunud aasta tantsupeo kava oli oma ajast minu meelest paar aastat ees.“

Maie Orav arvab, et paljude inimeste probleemid tulenevad üle mõtlemisest. „Inimene peab nautima iga päeva, iga hetke. Mineviku küljes pole mõte rippuda – sa ei saa ju juhtunut enam muuta!“

Juubilar kinnitas, et naudib elu. „Mul on väga vedanud,“ selgitas ta. „Olen valinud õige ameti. Ma pole päevagi tööd teinud, ma lihtsalt jagan oma annet. Seda peab iga inimene tegema.“

Paljudel pole aga anne selliselt avaldunud. Mida nemad peaksid tegema? „Otsima!,“ oli Orav veendumusel. „Inimene peab ennast kuulama, tuleb õppida ennast tundma. Mis meeldib, mis mitte, mida hing tahab teha. Tuleb olla tähelepanelik, mitte miski siin ilmas pole juhuslik.“

Põhjuseks, miks osad oma hinge kuulata ei oska, peab Maie liigset info üleküllust. „Informatsiooni on tohutult palju, inimestel on koguaeg nii kiire, ja see muudab nad pinnapealseteks. Pole lihtsalt aega millessegi süveneda, pole aega mõelda, mis on elu tõelised väärtused. Inimene ei vastuta enam mitte millegi eest.“

Õnnelik lapsepõlv

Tantsinud on Maie Orav terve elu. „Ma olin selline laps, kes käia ei osanud,“ meenutas ta. „Ma kas jooksin või kalpsasin.“

„Mul oli õnnelik lapsepõlv,“ jätaks tantsuõpetaja. „Meie ajal polnud nutiseadmeid, lapsed veetsid valdava aja õues mängides. Laste töö on õues mängida! Lapsed on nagu antennid, kes vahendavad maale energiat.“

Orava meelest on põhjust muretseda tänapäeva inimeste istuva eluviisi ja lodevate lihaste pärast. Ta leiab, et ka mood võib rikkuda rühti. „Teate, mis ma ükspäev välja mõtlesin?!,“ küsis Maie Orav. „Praegust põlvkonda nimetan ma „kapuutsiga põlvkonnaks“. Kui kapuuts on peas, siis paratamatult pead sa pead ettepoole hoidma. Kui käid korrektse rühiga, siis vajub kapuuts peast ära.“

Maie Orav tõdes, et tänapäeva inimesed ei hooli oma kehast. „Keha on hinge tempel,“ ütles ta. „ja kui tark on inimese keha. Kui osata tähele panna, siis keha ütleb, mida ta vajab. Muuseas, mina näiteks tänan igal õhul oma keha.“

Päästke mehed

Maie Oravat võib pidada meeste tantsupeo emaks. „Mind on nimetatud ka tantsumemmeks,“ naeris ta. „Aga seda ma ei ole. Eestis juba on tantsumemm ja tema nimi on Helju Mikkel.“

„10 aastat tagasi alguse saanud meeste tantsupeo eesmärk on viia mehed ja poisid oma väe juurde ja vähendada naiste võimu meeste elus,“ selgitas Orav tagamaid. „Praegu on tihtipeale nii, et lasteaias kamandavad naised, koolis õpetavad valdavalt naised, kodudes ütlevad ka naised, kuidas olema peab. Laske meestel ometi mehed olla!“

Tantsuõpetaja tunneb heameelt, sest muutuseid on juba märgata. „Üha enam tajun, kuidas mehed end väärtustavad. Läbi tantsu tõuseb nende enesekindlus. Kui ajalugu vaadata, siis algselt tantsisid mehed, naiste tants lisandus hiljem.“

Maie Orav on veendunud, et kui naine soovib olla õnnelik, siis ta peab olema naiselik. „Ei ole vaja püüda oma meest muuta ega otsustada meeste ja poegade eest. Tuleb lihtsalt armastada ja luua ilu ümber enda. Minu süda on rahul siis kui kõik on lihvitud viimse detailini – isegi pesunöörid võiksid minu meelest olla rivistatud värvide kaupa.“

Mida aga soovitada meestele? „Mehed, avage end julgemalt, rääkige oma tunnetest ja tähelepanekutest elus naistele rohkem, leidke aega teineteise ja suhte jaoks.“

Virumaa Näituste juhataja Raivo Riim: „Tutvusin Maie Oravaga 1978 aastal, mil kolisin Rakverre ja asusin tantsima toonasesse Tarvanpää tantsuansamblisse.

Maie õpetas mu tantsima, enne ma ei teadnud rahvatantsust midagi. Tantsisin tema käe all 25 aastat.

Maie on diplomaat – ta on osanud tulla sujuvalt toime kõikide võimukordadega. Tal on suurepärane veenmise ja kaasamise võime – ta haarab su jäägitult.

Minu arvates on Maie Orava kõige suuremaks teeneks „Viru Säru“ ellu kutsumine. See juhtus nii, et  1985. aastal käisime esimest korda Tarvanpääga folkloorifestivalidel: Straznice ja Vichodna. Need festivalid avasid meie silmad ja raputasid meid kõvasti. Saime sügavamalt aru, mis see folkloor on. Senini olime ju teinud vaid lavatantsu.

1986 toimuski Palmses Eesti esimene folkloorifestival Viru Säru. See oli sensatsiooniline, kohal oli televisioon. Seda saadet näidati mitu korda. Festivali tulemusena hakkasid inimesed otsima oma juuri, oma laulu, oma tantsu, oma ajalugu. See oli võimas äratus meile kõigile.“

Esteetika- ja tantsukooli eestvedaja Merje Poom: „Maie Orav on Esteetika- ja tantsukooli nime ristiema. Maie andis tantsukooli algusaegadel rütmika tunde.

Inimesena on ta empaatiline ja hooliv. Sel ajal olid mu lapsed väikesed ja nende tervisemuredele pakkus Maie alati mõnd alternatiivset ravimisenippi.

Maie on mulle tänaseni oma lõputu energiaga, positiivsusega ja tegutsemistahtega suureks eeskujuks. See sära ja „pauer“ millega ta oma asja ajab, on imeline. On imetlusväärne, kuidas ta on loonud enda ümber meeskonna, kes hingab temaga ühte õhku ja kelle tegutsemislust on ühine.“

Rakvere abilinnapea Kairit Pihlak: „Tutvusin Maiega, kui läksin keskkooli viimases klassis Tarvanpäässe tantsima. Siiamaani on silme ees pilt KITI klubi ooteruumist, kus ta istus oma pruunis trennikostüümis jalg üle põlve laua serval ja ootas tantsijaid, siidrätikust slehv ümber kaela.

Kuna soovisin saada tantsuõpetajaks, siis pööras ta mulle erilist tähelepanu ning vestlesime palju tantsust ja loomingust. Sellest ajast mäletan tema õpetust, et igas tantsus peab mingi nipp olema. Tema enda loomingus on see alati olemas ja tänu sellele eristub ta selgelt teistest rahvatantsu autoritest. Lisaks on tal eriline omadus kasvatada-õpetada naisi naiselikuks ja mehi mehelikuks.

Imetlusväärne on tema usk ideede teostumisse. Kui ta esimest korda rääkis meeste tantsupeo ideest, siis ilmselt paljud pidasid seda toredaks naljaks – aga ime küll, see vägev naine võttis kätte ja tegi ära. Ja tegi nii, et tantsupidude latt tõusis uuele kaasaegsele tasemele.

Maie kui isiksuse kaubamärgid on meelekindlus, otsekohesus, südamlikkus, aja- ja asjakohasus. Maie on suurepärane näide sellest, et sära, elujõud, kirglikkus ja looming ei sõltu numbrist passis.“