Möödunud kooliaastal õppis Rakveres Taimaalt pärit tütarlaps

Vahetusõpilased on nagu kultuurisaadikud ning annavad ka siinsetele lastele uue vaate oma elule ja toimetamistele. Rakvere Eragümnaasiumi 11. klassis õppis sel õppeaastal vahetusõpilane Beam kaugelt Taimaalt.

Maris Marko

Rahvusvahelise õpilasvahetuse organisatsiooni YFU Eesti kaudu Rakveresse õppima tulnud Nalinee Kovitaya ehk Beam on habras Tai tütarlaps, kes tuli Eestisse uusi kogemusi otsima. Ta saabus siia juba eelmise aasta augustis.

„Valisin Eesti, sest see oli minu jaoks väga võõras maa, enamik Tai inimesi pole Eestist kuulnudki,“ põhjendas Beam. „Tahtsin eesti keelt õppida ja midagi uut kogeda.“ Tänaseks on selge, et eesti keel osutas oodatust suuremat vastupanu, aga natuke aru saab Beam siiski ja oskab ka mõne sõna rääkida.

Uus kool, uued sõbrad

Kooliaasta alguses asus ta õppima Rakvere Eragümnaasiumi 11. klassi. Esimese asjana sai koolipere selgeks selle, et Tais on tavapärane kasutada passinime asemel vanemate pandud hüüdnime. Nii teavadki kõik teda Beamina, mitte Nalineena. Klass võttis uue kaaslase kiiresti omaks.

Beami parimad sõbrad siin on tema klassiõed Vija Melnik ja Maria Izabella Lehtsaar, kelle sõnul on Beam ka nende klassi ühtsemaks liitnud. „Me saame koos teda aidata ning kui keegi tahab teada, kuidas tal läheb, siis küsitakse ennekõike meie käest. Otse küsida vist häbenetakse,“ arvas Vija.

Vija, Maria ja teiste sõpradega koos käiakse jalutamas ja räägitakse juttu. „Meie uurime Tai kohta, tema Eesti kohta.“

„Oleme koos sünnipäevi tähistanud, seal on välja tulnud, et söögierinevused on väga suured, eriti vürtsikuse osas,“ märkis Maria. „Riigikaitselaagris proovisin Beami nuudleid süüa, suu oli pärast kaks tundi paistes ja põles,“ meenutas Vija.

„Meil on kindlasti kahju, kui ta ära läheb,“ kinnitasid nii Vija kui Maria, arvates, et ehk suheldakse internetis edasi.

Algus oli raske

„Esimene kuu oli raske,“ tunnistas Beam. „Koduigatsus oli suur. Aga nüüd ma ei tahaks enam tagasi minna.“ Tema sõnul on Eesti koolis toredam käia ning suved pole siin ka nii palavad kui Tais. Tõsi küll, talv oli kohutavalt külm.

„Eestlased on lahked ja avatud, ma arvan, et igal maal ei ole inimesed nii sõbralikud,“ leidis ta.

Eestis elades jäi Beamile küllalt palju aega ringi liikuda, ta on saanud kohtuda teiste vahetusõpilastega, käia Tallinnas ja Tartus, plaanis on minna ka Pärnusse. Kooliekskursiooniga käidi Tšehhimaal, see jättis Beamile eriti sügava mulje. „Meil ei käida välismaal ekskursioonidel, selleks oleks vaja viisat.“

Koolielu on tema sõnul võrdlemisi erinev. „Siin on õpilased ja õpetajad võrdsed, kõik räägivad kõigiga. Tais on distants suurem ja õpetajad rangemad ning õppima ja koduseid töid tegema peab palju rohkem.“

Silma jäid talle ka mõned kultuurilised erinevused. Beami jaoks oli eriti võõras see, et eestlased panevad mõnikord jalad lauale, Tais ei tehta seda kunagi.

Üldine kogemus vahetusõpilaseks olemisest on Beami jaoks väga positiivne. Igal juhul teeks ta seda jälle. „Võib-olla lähen näiteks Jaapanisse ülikooli,“ arvas ta, plaanides edasises elus õppida äri või õigusteadust. Eestis õppis Beam aga ennekõike iseseisvust ning ennast paremini tundma.

„Kõik võiksid proovida võõral maal elada ja õppida, see annab tõesti palju iseseisvust juurde,“ kinnitas Beam.

Uus kogemus koolile

Eragümnaasiumi direktor Anne Nõgu leidis, et kooli jaoks oli see õpetlik kogemus. „Ennekõike on see muidugi kogemus klassile ja õpilasele endale – kas sobib pere, kas leiad sõpru ja mõttekaaslasi, kuidas kohaned riigis,“ ütles Nõgu. Ta tõdes, et vähemalt kooli jaoks osutus kogemus väga positiivseks ning see julgustab ka edaspidi vahetusõpilasi vastu võtma.

„Beam on väga hea õpilane, ilmselt tulenevalt sellest, et ta tuleb kõrge konkurentsiga riigist. Mul on väga hea meel, et ta leidis endale siit ka sõpru, kes tal aitasid tundidest keeleliselt aru saada. Ta on olnud tubli näiteks matemaatikas, aga ka kunstis, esinedes koolis mitmel näitusel,“ rääkis direktor. „Ta andis oma parima ning väärtustas ka külalislahkust nii riigis, linnas kui koolis.“

Beam (vasakul) ning tema sõbrad Vija, Merilin, Joanne ja Maria valmis asuma teele riigikaitselaagrisse. Foto: Indrek Pilv