Rulluiskudel titemammad on ohtlikud
Rakvere Bont Rulluisuklubi korraldab eeloleval nädalavahetusel Lääne-Virumaa lahtised meistrivõistlused rulluisutamises, kuhu oodatakse osalema ka harrastajaid. Sellega püütakse tõsta teadlikkust nii rulluisutamisest kui ka ohutust liiklemisest kergliiklusteedel.
Katrin Kivi
- juulil toimuvad juba kolmandat korda Lääne-Virumaa meistrivõistlused rulluisutamises. Klubi eestvedajate Liivika Ivanovi ja Reet Kruusmanni sõnul on selle aasta prioriteediks propageerida spordiala harrastajate seas. „Maailmatasemel sõitjaid on Eestis paarikümne tuuris,“ kommenteeris Ivanov. „Kui varem oli põhirõhk sportlastel, siis sellel aastal võisteldakse lisaks pro klassile ka harrastajate klassis – rahvarullil.“
Ivanov julgustas kõiki huvilisi osalema ja ka niisama uudistama. „Harrastajate klassi nimetame rahvarulliks, seal ei ole tähtis võistlusmoment, vaid sõidu nautimine – see on ohutu võimalus rullitada Pajustist Rakvere Bauhofini, sest rada on turvatud.“
Turvalisus eelkõige
Rahvarulli korraldab Rakvere Bont Rullusiuklubi, et propageerida rulluisutamist, aga ennekõike tõsta teadlikkust varitsevatest ohtudest, mida asjatundmatu silm ei pruugi märgata.
„Linnalähedased kergliiklusteed on ilusate ilmadega tööpäeva lõppedes ülerahvastatud,“ selgitas Ivanov. „Võistluse ajal on see rada ainult võistlejatele, kuid muul ajal sõidavad seal jalgratturid, jalutavad seltskonnad, liiguvad jooksjad, koertega jalutajad jt. Kahjuks ei oska nad sageli teistega arvestada.“
Ivanov rääkis, et lapsevankri ja kõrvaklappidega, ent kiivrita rullitav ema ei sobi sugugi rajale. „Kõrvaklappidega sobib joosta metsas, aga kindlasti mitte liigelda kergliiklusteel, seal on vaja kuulmisteravust. Sama elementaarne on kanda rulluisutades kiivrit. Ma olen ise kukkunud nii, et põlvedel on siiani armid. Poleks kiivrit olnud, poleks ma nii kergete vigastusega pääsenud.“
Ka koertega jalutamine pole Ivanovi ja Kruusmanni arvates kõige parem mõte. „Koer võib teha ettearvamatuid liigutusi ja seada 10-13 km/h kulgeva rulluisutaja ohtu, kui teele ette hüppab. Trenni tegev sportlane liigub aga keskmiselt 25 km tunnis. Kõrvuti mitmekesi liikumine on samuti teisi takistav.“
Ühtsed reeglid puuduvad
Ivanov oli murelik, sest Eestis on kergliiklusteedel liiklemine lapsekingades ja vähe reguleeritud valdkond. „Meie kergliiklusteed on sageli märgistamata,“ nentis ta. „Tean, et Kadrina koolinoored tegid lõputöö, mille tulemuseks valmis liikleja meelespea. Meie siin soovime sama teha. Kelle vastutusala see siis lõpuks on? Kohaliku omavalitsuse või Maanteeameti? Võistlusrada Pajustist – Bauhofini kuulub 3 omavalitsuse piirkonda. Ilmselt on siin märksõnaks koostöö kõigi huvitatute vahel.“
Ivanovi meelest pole ka Eesti liikluseeskirjas kergliiklusteedel liiklemine selgelt ja loogiliselt läbi mõeldud. „Meil on ristmikul eesõigus autodel, Põhjamaades aga kergliiklusteel liiklejal. Tundub, et ei autojuhid ega ka kergliiklusteel liiklejad ei tea täpselt, kuidas on õige. Ühed annavad teed, teised ei anna. Lõppkokkuvõttes on see ohtlik!“
Rakveres saab sõitu õppida
Reet Kruusmann kutsub kõiki rulluisuhuvilisi sõidukoolitusele, mida nad korraldavad koostöös Rulluisu Liiduga. „Igal kolmapäeval kell 18.30 toimuvad Rakveres Lepna ristis Tehnokonslut OÜ platsil tunniajased koolitused, kus saab selgeks rulluisutaja ABC,“ täpsustas ta. „Õpetame, kuidas pidurdada, milline on õige kehaasend, kuidas õigesti kukkuda. Rulluisutamise juures on omad väikesed nõksud, mida ise avastada on keeruline.“
Suvised koolitused toimuvad ainult kuiva ilmaga, sest vihmaga on tee libe ja vesi pole ka rullidele tervislik. Tunniajane koolitus maksab täiskasvanule 5 ja lapsele 2 eurot. Koolitusele järgneb ühissõitmine, kus õpitut kinnistada – see on juba kõigile tasuta.
Lisainfo võistluse ja rulluisutamise kohta on leitav klubi koduleheküljel: www.rulluisuklubi.eu
