Majanduse edendamise võti peitub säästvates ja nutikates lahendustes
Juuli esimeses dekaadis toimus Slovakkias Bratislavas Euroopa piirkondade ja linnade seitsmes tippkohtumine, kus arutleti regioonide majanduselu arendamise ning muuhulgas tarkade ja energiasäästlike investeeringute teemadel. Kuulutaja viibis Bratislavas kohapeal ning jälgis kohtumise kulgu.
Liisi Kanna
Tänavune tippkohtumise sõnum „Invest and connect“ tõi esile vajaduse parandada Euroopa Liidu üleseid sidemeid ning suhtlust – seda nii inimeste, kohtade kui vahendite osas.
Arutleti regionaalmajanduse tugevdamise ning investeeringute parema korraldamise üle.
Diskussioonid vältasid kaks päeva ning neil osales ligi tuhat poliitikut üle Euroopa.
Eestit esindasid teiste hulgas Rakvere linnavolikogu liige ning pikaaegne linnapea Andres Jaadla ning Rakvere linnapea Mihkel Juhkami.
Regioonide Komitee Kliima- ja Energiakomisjoni liige Andres Jaadla nentis, et just ühistegevuse ja seotuse kaudu jõuavad linnadesse ja regioonidesse paremad investeeringud. „Bratislavas olid kohal nii Euroopa tipp- kui kohalikud juhid, et seeläbi luua parem side eri tasandi liidrite vahel, mis omakorda teadvustab Euroopa tippjuhtidele kohalikke probleeme ning võimalusi ja viib kokkuvõttes parema investeerimisvõimekuseni kogu Euroopas. Just iga väike muutus kohapeal, kui need muutused toimuvad mitmes linnas ja regioonis koos ja suunatult, toovad kaasa suuri muutusi Euroopas.“
Jeremy Rifkini presentatsioon
Tippkohtumise üheks enim tähelepanu pälvinud aruteluks osutus teise päeva avadebatt „Säästvatesse linnadesse ja regioonidesse investeerimine“, mille juhatas sisse tuntud majandusteadlane Jeremy Rifkin.
Rifkin tõi veenvalt ja jõuliselt esile nii tänase maailmamajanduse puudused kui oma kujutluse nende lahendusest.
Majandusteadlane rõhutas, et tänane maailma majandusmudel on ammendunud. „Globaalne majandus aeglustub, produktiivsus kahaneb maailma igas piirkonnas ja töötus püsib kangekaelselt kõrge kõigis riikides. Samal ajal on majanduslik ebavõrdsus inimajaloo kõrgeimas punktis.“
Rifkin rõhutas, et majanduse arengu käsitlemisel on oluline pöörata tähelepanu kliimamuutusele, mis esitleb meile suurepärast võimalust uue majandusmudeli loomiseks. „Me peame muutma seda, kuidas kasutame energiat majandustegevuses.“
Digitaliseerida tuleks nii energia, transport kui asjad. Kui kõik seadmed ja vahendid on varustatud sensoritega, lubab see neil vahetada informatsiooni nii omavahel kui interneti- kasutajaga.
Majandusteadlase idee kohaselt saaks laiendatud digitaalses majanduses kasutada suurandmeid ja analüüse, arendamaks algoritme, mis kiirendaks efektiivsust, tõstaks produktiivsust ja alandaks teenuste ja hüvede tootmise ja levitamise kulusid. Tuleks luua tarku hooneid, tarku linnu ja regioone.
Rifkini sõnul on tehnoloogia selleks juba olemas, tarvis on poliitikute tahet ja tegutsemist.
Energiatõhususe suurendamine Rakveres
Jeremy Rifkiniga kohtunud ning linnade ja regioonide arengust vestelnud Andres Jaadla tõi välja, et Eesti linnad on vägagi eesrindlikud ja innovatiivsed, kasutades targalt Euroopa investeeringuid linnaprofiili nutikamaks ning energiatõhusamaks muutmisel. „Näiteks Rakverre on viimase seitsme aasta jooksul investeeritud ligi 50 miljonit eurot täiendavaid Euroopa Liidu rahalisi vahendeid, tänu millele on näha olulised muutused linnapildis. See on suur raha – ligi kolme aasta linnaeelarve maht,“ selgitas Jaadla.
Rakvere linn oli ka esimeseks omavalitsuseks Eestis, mis liitus linnapeade paktiga – selles osalevad linnad ja piirkonnad võtsid vabatahtlikult kohustuse saavutada ja ületada 2020. aastaks seatud ELi kliima- ja energiaeesmärgid.
„Rakvere on Euroopas suurepäraseks näiteks, kuidas kaasata euroinvesteeringuid. Teadliku ja energiatõhusa ning targa linnaruumi arendamise seisukohalt väärivad esiletoomist linna enamiku avalike hoonete soojustamine, linna kaugküttesüsteemi taastuvküttele üleminek ning kahtlemata nutikate lahenduste osas esimese Eesti liginullenergia hoonena Rakvere Tark Maja ning energiat säästev Rohuaia lasteaed,“ kirjeldas Jaadla.
Töökohtade loomine
Tippkohtumisel viibinud Rahandusministeeriumi regionaalarengu osakonna nõunik Kadri Jushkin tõi Rifkini presentatsiooni valguses esile just uudsete tehnoloogiate kasutamise olulisuse Eesti regioonide majandustegevuses.
„Jeremy Rifkin rõhutas oma kõnes, et linnadel ja regioonidel ei tasu enam investeerida 20. sajandi tehnoloogiatel põhinevatesse lahendustesse, sest need piirkondade SKPdesse lisandväärtust enam ei tooda – see lagi on juba ületatud. Ainus võimalus piirkondade sissetulekuid tõsta on teha investeeringuid, luua uusi töökohti uudsetel tehnoloogiatel põhinevates majandustegevustes, näiteks digitaliseerida tööstust või investeerida taastuvenergia tootmisse. Eesti linnad on juba alustanud tarkade lahenduste väljatöötamisega linnaarengus, kuid linnad peaksid soodustama uudsete tehnoloogiate kasutuselevõttu ka majandustegevuses – erasektoris ja tööstuses -, sest seal on suurim potentsiaal uute töökohtade loomisele ja sissetulekute kasvule,“ arutles Jushkin.
Eesti delegatsiooni kuulunud Ambla vallavanem Rait Pihelgas tõi Eesti, nagu ka maailma suure murekohana välja inimeste linnadesse koondumise. „Kui investeeringud tuleksid maale, oleks inimestel võimalus luua ise töökohti ning see arendaks kogu regiooni.“ Samas rõhutas Pihelgas ka asjaajamise lihtsustamise olulisust. „Bürokraatia kaotamine aitab kaasa ka piirkondade arengule. Väga palju ettevõtjaid ütleb täna, et nad ei hakkagi lisaraha taotlema ja jätavad investeeringu pigem tegemata, kuna bürokraatia on nii suur.“
Tippkohtumise lõpuarutelus esitleti Bratislava deklaratsiooni, milles nõutakse, et EL parandaks õigusloomet ja meelitaks ligi rohkem avaliku ja erasektori investeeringuid, et luua rohkem töökohti ja tulla toime investeerimislõhega.
_______________________________________________________________________
Euroopa piirkondade ja linnade tippkohtumist peetakse iga kahe aasta tagant ning toimumispaigaks valitakse tavapäraselt Euroopa Liidu eesistuja riik.
Kohtumist korraldab Euroopa Liidu Regioonide Komitee.
Regioonide Komitee on ELi nõuandev organ, mis koosneb kohalikul ja piirkondlikul tasandil valitud esindajatest kõigist 28 liikmesriigist. Regioonide Komitee kaudu saavad nad paremini jagada oma seisukohti nende ELi õigusaktide kohta, mis otseselt mõjutavad piirkondi ja linnasid.
Komitee asutati 1994. aastal ning sinna kuulub 350 liiget. Organi presidendiks on Espoo (Soome) linnavolikogu liige Markku Markkula.
Ühe riigi liikmed moodustavad riigi delegatsiooni, peegeldades asjaomase riigi poliitilist, geograafilist, piirkondlikku ja kohalikku tasakaalu. Eesti delegatsiooni kuulub kuus liiget ning kuus asendusliiget.
Jeremy Rifkin (vasakul) ja Andres Jaadla Bratislavas linnade ja regioonide arengu teemadel mõtteid vahetamas. Foto: Liisi Kanna
