EKRE esimees Mart Helme sündis õnnesärgis
Läinud esmaspäeval tutvustasid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Mart Helme ja kirjanik Paavo Kangur Rakveres Art Cafe’s vast ilmunud elulooraamatut „Mart Helme. Õnnesärgis sündinud”.
Ülle Kask
„Talvel raamatut kokku pannes arutasime, kas teha see poliitikust või rokkstaarist Mart Helmest,” kõneles autor Paavo Kangur. „Selles raamatus on mõlemad kihistused.”
„Kui raamat lahti võtta, on pealkirjadestki näha, et selles on palju muusikakihistusi,” lausus Mart Helme. „Kakskümmend kaks aastat minu elust oli pillimäng ja sellega käis kaasas ka ohtralt viinajoomist ja tüdrukute tagaajamist. Sai napsi võetud ja pidu pandud. Ma pole kunagi olnud alkohoolik, aga kui ööst öösse on pidu, siis on võimatu ilma alkoholita hakkama saada.”
Helme sõnul on ta olnud pillimees kauem kui poliitik, lisaks maal pulle kasvatanud. „Eestis on lihtne olla kuulus. Pidudele kutsutakse ühtesid ja samu tegelasi. Kogu valimik tuntud inimesi on väga väike.”
Teiste presidendikandidaatide endiste ametite kohta märkis Helme, et Eiki Nestor on olnud diskor ja Siim Kallas mälumängur, kuigi Kallase kuulsus põhineb Eesti kroonil.
Edgar Savisaare ja Siim Kallase hiljutist kohtumist Hundisilmal kommenteeris Helme, et see on päevapoliitika. „Kas nad leppisid midagi nende metsade vahel ka kokku, pole teada, aga Savisaar tahab meeletult valitsusse. Ei öelda otse välja, et Mailis Repsi kampaania käib Savisaare lõplikuks kukutamiseks. Kuluaarides räägitakse ka, et Kallas võitis Marina Kaljuranda seetõttu, et lubas erakonna lõhki lüüa. Võib aru saada Marina pettumusest. Ei pane kätt Piiblile, et need jutud tõele vastavad, aga eks me näeme. Meie poliitikud on nõrganärvilised. Igaüks on eri mustriga, see on nagu kaleidoskoobi keeramine. Täna üks, homme teine ja siis kolmas kokkulepe.”
Venemaa ohtlikkus
Paavo Kanguri küsimuse peale, kas Venemaa on Eestile ohtlik, vastas Helme, et hirmul on suured silmad ja rohkem Venemaal kui meil. „Meie iseseisvus oli võimalik seetõttu, et oleme impeeriumi ääreala. Kujutage ette, et kui asuksime kusagil Novgorodi kandis, oleks see olnud mõeldamatu. Hoopis teine olukord on aga teiste endiste liiduvabariikidega.”
Ukrainat pidas Helme läbikukkunud varaste riigiks, kes on Lääne poolt upitatud. „Kui otse öelda, siis ukrainlased ei tule sellest pasast välja. Ukraina erastamine oli kuritegu. Venemaa aitas sellele kaasa, pigistas kõri kinni ja siis lasi jälle lõdvemaks. Mingeid reforme polnud. Ukraina lollitati sellega ära, et temast saab Euroopa Liidu ja NATO liige. Venelased nägid, kuidas toimetasid hohollid, kes kujutasid ette, et neil on nii suur ja rikas riik, millelt saab lõpmatult varastada, ja võtsidki Krimmi ära. Meiega on keerulisem, oleme juba NATO-s ja EU-s. Venemaa-oht on olemas, aga meil on propagandistlikult seda ohtu võimendatud.”
Helme meenutas mahlakalt suursaadiku aegu Moskvas ja president Boris Jeltsini ning Lennart Meriga 1994. aastal sõlmitud juulilepete allkirjastamist, mis viinavõtmisega päädis.
„Jeltsin oli absoluutne joodik, täielik alkass, kelle tunneb ära näonaha ja silmade läike ning veresoonte järgi. Alkoholism on raske haigus, aga kulgeb lõbusalt. Ta oli vana kompartei aparatšik. Kui ülemus käskis ja klaas tühi oli, tuli juua. Selle nahka ta läkski. See oli paljudele mugav, Jeltsini seljataga sai ärastada ja sigatseda, tekkisid oligarhid. Kui Putin võimule tuli, hakkas ta määrama kubernere ja oligarhe likvideerima ning olukord muutus.”
Intrigeeriv pealkiri
Tuline diskussioon puhkes pagulaste, Lähis-Ida ja Türgi teemal. Härrasmees Rootsist ütles, et nende maal elab miljon moslemit. „Rootsi on müstiline maa, mitte nagu müstiline Venemaa. Terved teie Lasnamäe-taolised linnajaod on moslemeid täis. Olge ettevaatlikud!”
Vandenõuteooriaid tuli publiku meespoole hulgast kui varrukast: a’la kas USA rahastas Türgi sõjalist riigipööret ja kas sellesse olid segatud ka vabamüürlased. Lobeda jutuga Mart Helmel oli kõigile küsimustele vastus olemas. Ta tõi drastilise näite palestiinlastest, kes Gaza sektorissse elama asudes lõhkusid kõik Israeli rajatud kasvuhooned ja trampisid puruks oliivi-ja datlipuud ning nüüd nälgivad. Ja sigivad, sest peredesse sünnib kaheksa, kümme ja kaksteist last. Ka Süüria on tühi – kõrb, kus pole midagi süüa. Kuritegelikud inimkaubitsejate jõugud aga rikastuvad, smuugeldades valimatult kõiki „sõjapõgenikke” Euroopasse.
„Aga mina võin siin Eestis kandideerida presidendiks, kuigi kogu progressiivne maailm on selle vastu,” naljatas Mart Helme.
Küsimuse peale, miks on elulooraamatul selline intrigeeriv pealkiri „Õnnesärgis sündinud”, et kas härra Helme on surmaga silmitsi seisnud või viitab ta, et presidendiks saades on see tema „õnnesärk”, vastas poliitik, et see on otseselt tema sündimisega seotud. „Tulin emaüsast välja V-kujuliselt, tuharad ees. Platsenta rippus kui punane kuub mul õla peal. Kui ma lõpuks välja pääsesin, ütles arst, et olen õnnesärgis sündinud.”
EKRE esimees Mart Helme on hariduselt ajaloolane, hobilt mõisnik, tiitlilt suursaadik ning taustalt rokkmuusik.
______________________________________________________________________
„Selle raamatu pealkiri võiks olla ka „Teise Eesti mäss ehk EKRE sünd”. Kõigepealt suletakse pangaautomaat ja postkontor, siis kool ja pood ning seejärel tehakse euroraha eest külasse savikoda, misjärel kõik sõidavad unistuste Põhjalasse paremat elu otsima. Aga vallavanem üritab tühjaks jäänud koolimajja rajada hullumaja haigekassa raha arvel. Kurb, aga see on tänane ääremaastuv Eesti, mis on liikumas demograafilise ja sotsiaalse katastroofi suunas…”
Allikas: Paavo Kangur. Mart Helme. Õnnesärgis sündinud. Kirjastus Kunst. 2016.
Mart Helme jagab elulooraamatusse autogramme. Foto: Ülle Kask
