Hiinlased saadeti lennujaamast tagasi

Igal aastal läbib Tallinna lennujaama üle kahe miljoni reisija. Nende paari miljoni hulgas üritavad Eestisse pääseda ka inimesed, kelle kavatsused jäävad piiripunkti töötajatele ebaselgeks või on nende reisidokumendid võltsimiskahtlusega. Selliseid reisijaid maale ei lubata ning saadetakse esimese lennuga tagasi sinna riiki, kust nad tulid.

Ainuüksi eelmisel aastal saadeti tagasi 286 isikut ja selle aasta esimesel kuuel kuul tagasisaadetute arv on 98. Lennujaama piiripunkti juhi Raavo Järva sõnul moodustasid eelmistel aastatel tagasisaadetute enamiku Venemaa ja Ukraina kodanikud. Praeguseks on pilt muutunud palju mitmekesisemaks ja tagasisaadetute hulgas esineb väga erinevast rahvusest inimesi.

Kui Schengeni riikidest pärit reisijad jalutavad piiripunktist vabalt läbi, siis kolmandate riikide kodanikud peavad läbima piiripunkti. Seal esitatakse neile lisaks dokumentide kontrollile ka lisaküsimusi. Näiteks tahab piiriametnik teada isiku reisi eesmärki, kas tal on piisavalt raha kaasas ning hotellibroneeringud olemas.

Kui esimese astme kontrollis esineb ebakõlasid, suunatakse inimene juba täiendavasse kontrolli. Seal uuritakse jutu paikapidavust. Ametnikud teevad päringuid majutusasutustesse või kontrollitakse tagasilennu broneeringu kehtivust. Möödunud aastal tehti täiendavaid uuringuid tuhatkond, millest kolmandikul juhtudest ei lubatud isikut riiki.

Kui otsustatakse isikut  riiki mitte lubada, siis ei lubata teda ka lennujaamast välja ja oma tagasilendu peab ta ootama nõndanimetatud mitte-Schengeni-alas. Kui isiku viisa on kehtetu või võltsitud, siis vastutab tema tagasitoimetamise eest lennufirma, kelle teenuseid kasutades isik Eestisse jõudis.

Juhul, kui isiku dokumendid on korras, aga reisi eesmärgid jäävad kahtlaseks, peab ta oma raha eest ostma tagasilennupileti või muutma olemasoleva broneeringu varasemaks. Samuti on Politsei- ja Piirivalveametil olemas vahendid isikute tagasi lennutamiseks, kuid Järva sõnul pole veel sellist varianti kasutada tarvis olnud.

Järva sõnul on tagasisaadetavate isikute jutt väga erinev. Näiteks juuli lõpus saadeti piirilt tagasi grupp hiinlasi, kes endi sõnul soovisid tutvuda Eesti vaatamisväärsustega, kuid samas olid taotlenud Prantsusmaa viisa. Samuti leidis kontrollimisel kinnitust, et hiinlased olid tühistanud tagasilennu ja hotellibroneeringud. Oli selge, et nad soovisid läbi Eesti jõuda Prantsusmaale.

Järva meenutas juhtumit, kus üks kolmandast riigist pärit 150 cm pikkune mees esitas piirivalvurile reisidokumendi, kuhu oli pikkuseks märgitud 185 cm, ka seda meest ei lubatud riiki. Kui isik esitab piirivalveametnikule võltsitud või teisele isikule kuuluva reisidokumendi, siis järgneb menetlus ning tagasilend.

Kaius Mölder

Raavo Järva sõnul tuleb töös ka veidraid juhtumeid ette. Foto: Seiko Kuik