Kuidas mäletada?

Kuidas teenida vabadust? Kuidas mõista, et vaba riik ja rahvas ei ole enesestmõistetavad, vaid väga oluline väärtus – saavutatud meie isade-emade, vanaemade-vanaisade tohutu töö, vastupanu ning kannatuste hinnaga? Tõenäoliselt ei saa vabadust mõista, rääkimata kannatustest Eesti lähiajaloos.

Okupatsioonide muuseumi plaan kõneleda tulevikus lisaks lähiajaloos toime pandud inimsusevastastele kuritegudele ka vastupanust, taastumisest ja vabadusest on tekitanud palju küsimusi. Levib hirm, et muuseum kaotatakse või hävitatakse. Nii see kindlasti ei ole.

Muuseumi uues ekspositsioonis mitmekordistub okupatsioonidele ja vastupanule pühendatud ala. Okupatsioonide muuseumi uut püsinäitust hakatakse ehitama 2017. aastal ning see valmib 2018. aastal. Uus ekspositsioon koosneb viiest teemast ning iga osa eest vastutab üks kuraator.

Muuseumikülastaja teekond

Näituse esimene osa käsitleb inimsusevastaseid kuritegusid, mida kureerib pikaaegne Okupatsioonide muuseumi kuraator Martin Andreller, kes on peamiselt uurinud vastupanu Nõukogude okupatsioonile.

Püsinäituse osa, mis käsitleb eestlaste põgenemist ja elu paguluses, koostab Tallinna Ülikooli ajaloodoktorant Maarja Merivoo-Parro, kelle uurimistöö fookuses on Teise maailmasõja ajal Eestist läände põgenenud eestlased.

Kolmas näituse osa keskendub elule Nõukogude Eestis ning selle kuraator on ajaloolane Uku Lember.

Püsinäituselt ei puudu ka Eesti iseseisvuse taastamine, seda osa kureerib ajaloolane ja politoloog ning mitme kultuuriväljaande aktiivne kaastööline Aro Velmet.

Näituse viimane osa on pühendatud vabadusele ning seda kureerib Daniel Vaarik, kes on töötanud nii ajakirjanikuna kui pannud kokku mitmeid Eesti elu analüüsivaid strateegiaid.

Usume, et muuseumi ülesanne on lisaks teadmistele anda edasi ka isiklikke kogemusi:  millist mõju avaldab küüditamine, vangilaager või totalitaarse süsteemi juurutamine indiviidile ja ühiskonnale.

Seepärast algabki muuseumikülastaja teekond loomavagunisse sisseastumisega, millega enam kui 30 000 eestimaalast möödunud sajandil oma kodudest kisti.

Inimsusevastastele kuritegudele pühendatud ekspositsiooni osa ilmestab veel vangilaagritest ja vanglatest kõnelev näitus. Samuti kajastatakse rahvusvähemustega toime pandud kuritegusid, aga ka tagasiteed Siberist ja sellega kaasnenud raskuseid.

Pärast inimsusevastaste kuritegudega tutvumist astub külastaja ruumi, mis kõneleb 1944. aasta põgenemisest ning sellega kaasnenud raskustest. Suure põgenemise käigus lahkus kodumaalt ligikaudu 70 000 eestlast, kelle roll eestluse hoidmisel ning Eesti riigi taastamisel oli märkimisväärne.

Väliseestlaste saatust kirjeldavast ekspositsioonist suundub külastaja tagasi raudse eesriide taha jäänud Eestisse. See osa kõneleb totalitaarse režiimi juurutamisest – propagandast ja tsensuurist, jälgimisest ja hirmust, mis iseloomustasid elu kodumaal, aga ka kohanemisest ning sellest, kuidas eestlased sellele vastu seisid.

Järgmine ekspositsiooni osa kõneleb iseseisvuse taastamisest. Külastaja saab teada, kuidas hargnesid sündmused, nagu Hirvepargi miitingud, Balti kett, öölaulupeod,  kuidas hakati üles ehitama demokraatlikku riigikorda ja milliseid takistusi sel teel on ületada tulnud.

Kinkige muuseumile oma lugu

Muuseumi meeskond, uue ekspositsiooni kuraatorid ning ajaloolased, etnoloogid, kodanikuühenduste vedajad, kes on meile nõuga abiks olnud, usuvad, et just selline külastaja teekond võimaldab nii tulevastel põlvkondadel kui ka Eestit külastavatel turistidel mõista, kui habras on vabadus ning milliseid raskusi oleme seljatanud vabaduse taastamiseks.

Vabadus elada, sõnavabadus, aga ka vabadus kodumaa randa külastada – need on vabadused, millest muuseumi viimane osa kõneleb, pannes külastaja mõtlema, kuidas igaüks meist peab vabadust hoidma ja selle eest seisma.

Eelmine aasta olid vaid 10 protsenti muuseumi külastajatest eestimaalased, mis tähendab ligikaudu 2000 inimest aastas. Et inimesi muuseumisse tuua, peame me muutma viisi, kuidas lugusid räägime. See ei tähenda ideoloogilist suunamuutust – me ei pelga rääkida rasketel teemadel ega keerulistest aegadest nii, nagu need on olnud. Aga me peame klaasi taga olevatelt esemetelt „tolmu maha pühkima“ ning kajastama ka Eesti inimeste lugusid, mis neile esemetele hinge annavad.

Püsiekspositsiooni loomisega kaasneb ka põhjalik uurimustöö. Seetõttu kutsume kõiki Eesti inimesi üles saatma muuseumisse Siberiga seotud esemeid, fotosid, dokumente ja mälestusi. Kui soovid oma loo muuseumile kinkida, võta ühendust meie kuraator Martin Andrelleriga telefoninumbril 6680250 või martin@okupatsioon.ee. Esemeid ja kirju on võimalik saata ning tuua ka muuseumisse aadressile Toompea 8, 10142 Tallinn.

Muuseumi meeskond

Küüditamist kajastava ekspositsiooni osa. Illustratsioon

Põgenemist kajastav ekspositsiooni osa. Illustratsioon

Eestit lahutas raudne eesriie. Illustratsioon

Nõukogude korra kehtestamist kajastav ekspositsiooni osa. Illustratsioon