Tapa südalinn ja Väike-Maarja keskus saavad uue ilme
Seitse Lääne-Virumaa projekti pälvisid Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) piirkondade konkurentsivõime tugevdamise toetuse, kokku ligikaudu 5,5 miljonit eurot.
Liisi Kanna
Üheks toetuse saajaks on Tapa südalinna uuendamise projekt, mis projektijuhi Vahur Leemetsa sõnul haakub juba Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) rahastamisotsust omava Raudteepeatuste eri transpordiliikide ühendamise projektiga.
„Projekti üldiseks eesmärgiks on Tapa linnasüdame kaasajastamine ja seeläbi ettevõtetele parema keskkonna loomine, Tapa kui tõmbekeskuse arendamine ja Tapa erinevate transpordiliikide vahetuse soosimine,“ kommenteeris Leemets.
Lääne-Virumaa piirkondade konkurentsivõime tugevdamise tegevuskava kohaselt võiks see arendus aidata kaasa 70 uue töökoha loomisele. „Me ei loo mitte töökohti, vaid sobiliku keskkonna,“ rõhutas Leemets ning lisas, et paljud saavad tööd näiteks Tapal avatavas Konsumi kaupluses.
Kesklinna kaasajastamise projekti maksumuseks on 1559487 eurot, millest EASi toetus 1325564 eurot.
Plaanis on rajada 1350 ruutmeetri ulatuses parkimiskohti, rekonstrueerida Jaama tänava äärne park ning kirikupark, ehitada välja kesklinna kergliiklus- ja kõnniteed. Lisaks kujundatakse ümber raudteepargi ja kirikupargi vahelised ringteed ning Sauna, Jaama, Pargi ja Pika tänava osa, saavutamaks sujuvam liiklus. Plaanis on uuendada ka kesklinna tänavavalgustus.
Hange kuulutatakse välja selle aasta sügisel ning tööd teostatakse 2017. aasta jooksul.
Monument Georg Lurichile
Uue ilme saab ka Väike-Maarja alevik, kus ehitatakse välja keskväljak ning parkimisalade ja kõnniteede võrgustik. EAS toetab töid 935000 euroga.
Väike-Maarja vallavanema Indrek Kesküla sõnul saavad kasu nii kohalikud ettevõtted kui elanikud, sest juurdepääsud ärihoonetele ja teenustele paranevad. Lisaks loob ka see projekt keskkonna uute töökohtade tekkeks. „Projekti käigus kontakteerusime piirkonna asuvate või siia tulla soovivate ettevõtjatega ning saime nendelt tagasisidet äriühingute plaanidest luua piirkondi uusi töökohti. Enim töökohti plaanib luua Järva Tarbijate Ühistu ning loodame, et nii keskväljak kui ka uus kaubanduskeskus saavad koos valmis. Juba ainuüksi Järva Tarbijate Ühistu investeering rajatavasse kaubanduskeskusesse võib tuua ligikaudu 25-30 töökohta,“ kommenteeris Kesküla.
Vallavanem nentis, et projekti tegevustega on kavas alustada kohe. „Olulisemal osal on ehitusprojekt olemas ning ühel osal on vaja eskiisprojekti staadiumist ehitusprojektini jõuda, siis saab juba ehitushanke välja kuulutada. Loodame ehituslepinguteni jõuda talve jooksul, et 2017. aasta kevadel ehitustöödega alustada.“
Lisaks planeeritakse väljaku keskele püstitada monument. „Projekti teostumise käigus on kavas püstitada Georg Lurichi monument kui Eesti spordikuju Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks ehk 2018. aastal,“ tõi vallavanem välja.
Kesküla rõhutas, et projekti positiivse otsuseni jõuti osapoolte koostöös. „Tänusõnu väärib regionaalminister Arto Aas, kes mõistab, et kogu Eesti majandusele on oluline Euroopa Liidu toetuste jõudmine ka linnade tagamaadele, soodustamaks siinset ettevõtlus- ja elukeskkonda.“
Kergliiklusteed
Tõrremäe-Veltsi-Haljala kergliiklustee ehitamiseks saadi toetust 1,4 miljonit. Töid planeeritakse alustada juunis ning lõpule viia järgmise aasta sügiseks. „Ehitustööde hange on plaanis korraldada veebruaris,“ kommenteeris projektijuht Katrin Suursoo ning lisas, et eelkokkulepped on sõlmitud ka piirnevate maade omanikega ning selles osas takistusi esinema ei peaks.
0,7 miljoni suuruse toetuse sai Vinni kergliiklusteede projekt, mille raames ehitatakse umbes nelja kilomeetri pikkune tee koos valgustusega Kakumäe külast Viru-Jaagupi alevini. Ehitusega plaanitakse alustada 2017. aasta teises kvartalis ning valmimistähtaeg on 2018. aasta 31. august.
Poole miljoni suuruse toetuse abil luuakse valgustusega kergliiklustee Käsmu ristmikust Võsu sadamani. Loodava ühenduse pikkus on umbes kuus kilomeetrit.
Lisaks toetas EAS Eesti Politseimuuseumi arendamise esimest etappi ning Eesti Alkoholi- ja Karastusjoogitööstuse Teemapargi muuseumi rajamist.
Tapale on plaanis rajada 1350 ruutmeetri ulatuses parkimiskohti. Foto: Liisi Kanna
