Idavere mõisa uba rändab Egiptusesse
Idavere mõisa põldudel, nagu valdaval osal Eesti talumaadest, on selleks aastaks tööd tehtud. Vastu mihklipäeva koristati ettevõtte viimasel põllul uba. Käisime ja uurisime, milleks uba hea on ja millised plaanid on Idavere mõisa noortel tulevikus?
Katrin Kivi
Idavere mõisa perenaise Siiri Heinpõllu kõrval tegutseb üha hoogsamini noorperemees Elmer koos kaaslase Kairega. Noored leidsid teineteist Maaülikoolis, kus nad omandasid põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise eriala. Tagasi õpingutelt on nad 2013. aasta suvest.
Tahavad katsetada
Milleks uba? Noorperemees Elmeri sõnul tahtsid nad Kairega lihtsalt midagi uut katsetada ja kui sattusid telest Maahommiku saatest ühe põllumehe kogumust kuulama, siis sündiski otsus hakata kasvatama uba.
„Uba on väga hea vahekultuur ja sobib mulla väetamiseks,“ rääkis Elmer selgitades, et põllupidajad ei külva ühte ja sama vilja aastast aastasse samale põllule, vaid kultuure vahetatakse. „Eestis kasvatatakse tavaliselt viljavahelduseks rapsi või hernest.“
Kaire tõi esile, et oa eelis võrreldes hernega on see, et uba ei lamandu. „Meil sellel aastal jäi pool hernest maha,“ ütles ta. „Naabrimehel läks veel kehvemini, ta oli sunnitud kogu oma herne maasse kündma.“
Uba olevat ka võrdlemisi vähenõudlik taim. „Kõige tähtsam on jälgida, et haigusi ei oleks,“ selgitas peremees. „Ohtlikuim haigus on shokolaadi laiksus ja kui ei tea, milline see välja näeb, siis on väga raske seda tuvastada. Meid õnneks nõustas kursusevend ja tema abiga toimus haigustõrje õigeaegselt ja põld oli haigusevaba.“.“
Noored rääkisid ka seda, et väärtustavad oapõllu vaatepilti. „Oataimed on kõrged ja tihedad nagu mets, lisaks on neil suurepärane lõhn,“ selgitas Kaire ja ütles, et tema unistuseks on katsetada tatraga. „Tatral on midagi nii teistmoodi kui see, millega harjunud oleme, ja tatral on meeletult ilusad õied.“
Elmer Heinpõld aga tunnistas, et ega vaid õite ilu järgi saa taimi valida, peab ka majanduslikult ära tasuma. Kas uba tasub kasvatamist? „Jah, tasub,“ oli Elmer kindel. „Oaseemne hind on küll kallim kui teraviljal, aga ka toodang on kallim. Sel aastal oli meil 19 hektarit oa all ja saime ligi kuus tonni hektarilt. Võib-olla oli see juhus, et kõik nii hästi läks, kuid järgmisel aastal kasvatame kindlasti veel.“
„See on ikka super tulemus,“ leidis ka Kaire Kauts ja rääkis sellest, et nad ostavad seemne ja müüvad toodangu Baltic Agrole. „Oleme vahel mõelnud, et mis teekonna küll meie tera- ja kaunvili läbi teevad,“ heietas ta. „Kas teadsite, et meie kasvatatud uba jõuab lõpuks Egiptusesse?“
Miks see nii on, seda noored täpselt isegi ei teadnud, kuid arvasid, et ilmselt ei osata Eestis veel oaga midagi peale hakata.
Tuleviku plaanid
Idavere mõisas tehakse hoolega arendamisplaane. „Otsime praegu võimalust, et ehitada kuivati ja punkrid,“ rääkis Elmer. „Praegu pole kohta, kus aasta läbi vilja ladustada, seega peame selle kohe maha müüma ja leppima hinnaga, mis on varasemalt lukku pandud või mida sellel konkreetsel päeval pakutakse. Oma kuivati annab palju avaramad võimalused.“
Ka lihakarja plaanivad talupidajad suurendada. „Asi on selles, et riske hajutades arendame mitut valdkonda. Meil on taimekasvatus, lihaveised ja piimakari. Kui taimekasvatuses on ikaldus, siis hoiavad ehk loomad vee peal.“
On maal üldse võimalik elada ja toimetada? „Muidugi on,“ olid mõlemad noored veendunud. „Kui koht on olemas, siis on võimalik, aga kui praegu nullist tahta piimakarja pidama hakata, siis läheb küll keeruliseks, piim on ju praegu poes odavam kui vesi,“ täpsustas Elmer.
Idavere mõisa noored panevad kõigile südamele, et maaelu tuleb väärtustada, nii nagu tuleb väärtustada ka meie oma toitu. Nad soovivad, et nende kasvatatud uba ei peaks rändama piiri taha.
„Meil oli põllul töökäsi puudu,“ rääkis Kaire Kauts, kes on Idavere Mõisas hoopis loomakasvatuse juht. Kuna rasketehnika sõiduluba ja –oskus olemas, nagu ka taimekasvatuse teadmised, siis tuli ta Elmer Heinpõllule põllutöödele appi. „Ma poleks saanud seda teha, kui meil poleks laudas niivõrd tublid inimesed tööl, seega soovin tänada kogu kollektiivi,“ lisas ta. Foto: erakogu
