Peaminister külastas Lääne-Virumaad

kohtumine-maavalitsuses3

Peaminister Taavi Rõivas kohtus Maavalitsuses omavalitsusjuhtidega, et arutada haldusreformi hetkeseisu üle. Kõne alla tulid ka paljud teised päevateemad.

Liisi Kanna

„Iga ministri külastus maakonda on oluline,“ kommenteeris maavanem Marko Torm. „Oluline on juba ainuüksi signaal, et Lääne-Virumaa vastu tuntakse huvi.“

Haldusreform

Peaministri visiidi üks eesmärk oli arutada haldusreformi teemadel, sest ühinemiskõnelustes on jõutud otsustavate hetkedeni.

  1. oktoober oli viimane aeg ühinemiskõneluste alustamiseks. Suurem osa Lääne-Virumaa omavalitsustest olid tähtajaks läbirääkimisi küll alustanud, ent nende kulg on olnud pigem aeglane.

„Iga teemat, millest Eesti tulevik nii palju sõltub, peabki põhjalikult arutama,“ sõnas Rõivas ning lisas, et kõige targemad nende otsuste langetamisel on igal juhul just kohalikud juhid.

Rõivas nentis, et kui temalt küsitakse, kes võidab järgmised valimised, vastab ta veendunult: „Võidavad need kohalikud liidrid, kes muutusi eest veavad.“

Kohtumise käigus selgus, et nn valgeid laike, kus kõnelused toppama jäänud, on tegelikkuses vähem kui peaministri kaardil märgitud. Küll alles hiljuti, ent siiski alustasid läbirääkimisi Väike-Maarja ja Rakke. Lahtine on olukord Kadrina vallas, kus kõnelusi ei peeta, ent loodetakse aasta lõpuks 5000 elaniku miinimumini jõuda.

Keerukam on situatsioon ka Vihula ja Haljala puhul, kes küll omavahel läbirääkimisi peavad, ent kelle liitumise korral ei ületataks miinimumpiiri.

Riigireform

Kui Taavi Rõivas uuris haldusreformi kulgemise kohta, siis kohalikud juhid vastasid küsimustega riigireformi teemal. Kuidas on lood riigiasutuste kolimisega?

„Riigiasutuste liigutamine mõjutab inimeste elusid. Seda tuleb teha järk-järgult,“ rääkis Rõivas ning lisas, et alati ei pea uude kohta liikuma kogu amet, võib ka vaid teatud osa. „Ministeeriumide Tallinnast välja toomine ei ole väga mõistlik,“ lisas peaminister.

Ühtlasi tunnistas Rõivas, et Ida-Virumaa on mõnes mõttes eelisseisus. „Olukord on seal halvem. Lääne-Virumaa plussiks on erasektori tööandjad. Tööpuuduse vahe Ida-Virumaa ja Lääne-Virumaa vahel on kahekordne.“

Peaminister leidis, et Lääne-Virumaal on harukordne võimalus inimesi siia elama meelitada. „Läbi aja on inimesed kolinud sinna, kus on töökohad. Mulle tundub, et teie jaoks on järjest olulisem küsimus, kuhu need inimesed alama panna.“

Kohalikud küsimused

Peaminister uuris, milliste teemade üle maakonnas enim muret tuntakse?

Omavalitsuste juhid tõstatasid rongiliikluse küsimuse. Tapa vallavanem Alari Kirt sedastas, et elektrirongide teekonna lõppemine Aegviidus ei ole hea lahendus. Rakvere linnapeale Mihkel Juhkamile tegi muret hõre ühendus Tallinn-Narva suunal.

„Transiit on kõvasti langenud. Kui reisirongiühendus kasvab üle teatud taseme, siis peame peale maksma,“ tõdes Rõivas keerulist olukorda.

Pikemalt peatuti Tapa väeosas elavate välissõdurite mõjul maakonnale. Mihkel Juhkami rääkis, et temani on jõudnud nurinad ebapiisava võõrustamise kohta. Väljaspool Kaitseväe ala jäävat tegevusi väheks.

Ka Kirt nentis, et infovahetus ei ole piisav. „Oleme püüdnud ettevõtteid sõjaväejuhtidega kokku viia, aga info selle kohta, mis meil pakkuda on, jääb kuskile pidama.“

Peaminister tõi siinkohal välja, et kui varem on korraga siin viibinud paarsada sõdurit, siis nüüd kasvab see arv tuhandeni. „Tuhat välismaalast annaks isegi Tallinnas tunda,“ sõnas Rõivas ning rõhutas, et see hakkab kindlasti Lääne-Virumaa majandust mõjutama. Peaminister pakkus välja, et välissõduritele võik korraldada ekskursioone, näidata kohalikke kultuuriväärtusi nagu Palmse mõis ja Rakvere linnus.

Kõne alla tuli ka reisisadama rajamine Kundasse. Peaminister leidis, et see oleks väga atraktiivne mõte, kui ka mõni vedaja nõusse saadakse. „Tallinna ja Helsingi vahel sõidab laev ju nagu tramm,“ tõdes ta ning lisas, et kui mõnisada tuhat inimest Kunda kaudu reisime hakkaks oleks asjal jumet.

„Tugev valdkonna spetsialist peaks idee läbi arutama,“ sõnas peaminister.

Isiklik suhtlus

Lisaks kohtus Rõivas ettevõtjatega ja külastas Väike-Maarja päästekooli ning tutvus uksetootja Jeld-Weni tehasega Rakveres.

Marko Torm nentis, et tähtis on just omavalitsusjuhtide ja ettevõtjate võimalus peaministriga sellistel meie maakonna jaoks olulistel teemadel vestelda. „Olgu tegemist siis omavalitsuste ühinemistega, regionaalse tasandi otsustusvõimega lähitulevikus või ettevõtjate ees olevatest väljakutsetest – võimalus informeerida ministrit isiklikult, annab kindlasti igale valdkondlikule eestvedajale jõudu juurde. Suhtlus ametnikega on vajalik ja see peab olema, aga otsuseid teevad siiski ministrid.“

Peaminister Taavi Rõivast (paremal) saatis Lääne-Virumaa visiidil maavanem Marko Torm (vasakul). Foto: Kristel Kitsing