Euroopa tuleb inimesele lähemale
Brüsselis toimus 14. Euroopa regioonide ja linnade avatud nädal. Neli päeva kestnud sündmus tõi kokku enam kui 5000 inimest, nende hulgas üle 200 ajakirjaniku. Korraldajad organiseerisid üle 130 seminari, ümarlaua ja töötoa sooviga teha Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika eesmärgid ja saavutused nähtavaks.
Katrin Kivi
Eesti meediat esindas lisaks teisetele väljaannetele ka nädalaleht Kuulutaja.
Ajakirjanikele spetsiaalselt koostatud programmis olid võtmetähtsusega esinejateks Euroopa regionaalpoliitika volinik Corina Cretu ja Euroopa Regioonide komitee president Markku Markkula. Eelnimetatute sõnavõtud saatsid ajakirjanikke läbi kõigi päevade.
Rohkem suhtlemist
Sündmuse avasõnad andsid aimu rumeenlanna Cretu murest Euroopa Liidu kommunikatsioonivõimekuse kohta. „Inimeste eludes on tähtsaim ja tuntavaim just ühtekuuluvuspoliitika,“ ütles ta. „Kuid me oleme selle kommunikeerimisega läbi kukkunud, me pole suutnud viia inimesteni infot, kuidas oleme nende elusid muutnud.“
„Aktsepteerin brittide soovi liidust lahkuda,“ märkis ta. „Kuid enamik rahvast seal ei tea, millised Euroopa Liidu investeeringud nende elu praegu mõjutavad. Sama lugu on Portugali, Hispaania ja Kreekaga. Enamik kreeklasi ei tea, et 90 protsenti metroo rahastusest pärineb just Euroopa Liidu struktuurfondidest. Oleme lahendanud nii palju probleeme, aga oleme läbi kukkunud kommunikatsioonis.“
„Euroopa Liidus pole piirkonda, mis ei oleks ühisest asjaajamisest kasu saanud,“ oli Cretu kindel ja rääkis, et sõltumatute ekspertide hinnangul on 2007.-2013. aasta rahastamisprogrammist ühtekuuluvuspoliitika raames tehtud investeeringud toonud reaalset kasu nii töökohtade loomisel, piirkondade ebavõrduse vähendamisel kui ka tõstnud reaalset sisemajanduse kogutoodangut (SKT). „Iga investeeritud euro loob 2023. aastaks väärtust 2,74 eurot. Ehk aastatel 2007-2013 investeeritud 346,5 miljardit toob hinnanguliselt tagasi täiendavalt triljon eurot.“
Eestlased on esirinnas
Ühtekuuluvuse ja Euroopa regionaalarengu fondidest 2007.-2013. aasta programmi kaudu jõudis Eestisse enam kui 3 miljardit eurot, mis suunati valdavalt keskkonda, transpordi infrastruktuuridesse, haridusse, tervise- ja sotsiaalvaldkonna infrastruktuuridesse, uuringutesse ja innovatsiooni.
Nende aastate investeeringute tulemusena tekkis meile juurde 10 900 töökohta, parandati rohkem kui 20 kilomeetrit teid, ligi 13 700 inimest ühendati veevõrku ja ligi 16 000 said reovee töötlemise võimalused. Suleti 50 prügilat ja tööstusjäätmete keskust ning toetati 2000 uurimustöö projekti.
Asjaajamine lihtsamaks
Kui rahastusperiood 2007-2013 toetas valdavalt infrastruktuuride loomist, transporti, keskkonda; siis rahastusperiood 2014-2020, mis algselt küll veidi venima jäi, panustab inimkapitali. Praeguses perioodis on soositud kõik, mis aitab inimese konkurentsivõimet ja heaolu tõsta.
Uued suunad on ka asjaajamises. Nimelt tunnistasid Euroopa poliitikud mitmetes sõnavõttudes, et ühtekuuluvuspoliitika on olnud muutumatu 25 aastat, see on keerukas ja bürokraatlik. Nüüd on püütud juhendeid lihtsustada, tingimusi muuta paindlikumaks ja arvestada rohkem kohalikke omapärasid.
Leiti, et väikesed ja keskmised ettevõtted on majanduse mootoriks ning mikroprojektid annavad lisandväärtust. Rõhutati, et rahastust peavad saama ambitsioonikad, ent saavutatavad projektid.
Nii regionaalpoliika volinik Cretu kui ka Euroopa Regioonide komitee president Markkula kinnitasid oma sõnavõttudes, et ühtekuuluvuspoliitka uus platvorm on nüüd valmis. „Meil kõigil on vaja teha Euroopaga koostööd. Viige see sõnum ja meie uus mentaliteet siit ürituselt endaga kaasa. Ehitame koos tugevama EU,“ kutsus Markkula kõiki üles tegutsema.
Euroopa regionaalpoliitika volinik Corina Cretu ja Euroopa Regioonide komitee president Markku Markkula kutsuvad eurooplasi üles koos ühiselt tegutsema. Foto: Katrin Kivi
Euroopa piirkondade ja linnade avatud nädalal osales ka Andres Jaadla, kes Regioonide Komitee Kliima- ja Energiakomisjoni liikmena osales ettekandega. Foto: Katrin Kivi
