Narkokullerid jäid hašišist ilma
Maksu- ja Tolliamet avastas kontrolli käigus sõiduautost ligi 1,2 miljoni euro väärtuses narkootilist ainet.
Kaius Mölder
Möödunud kuu alguses pidasid Maksu- ja Tolliameti (MTA) narkotalituse ametnikud kontrolliks kinni öösel Lätist Eestisse saabunud sõiduauto. Spetsiaalselt ehitatud peidikust leiti kokku 80 pakki, milles oli narkootiline aine. Sellest 77 kilogrammist hašišist oleks piisanud pea 800 000 inimesele narkojoobe tekitamiseks. Sõidukis olnud mees ja naine võeti kohtuotsusega vahi alla.
MTA uurimisosakonna narkokuritegude talituse juhataja Raul Koppelmaa sõnul tegeletakse viimasel ajal enamjaolt Ida-Virumaalt pärit kulleritega, kes on reeglina noored inimesed ja olnud nõus väikese raha eest seadust rikkuma ning keelatud aineid ühest kohast teise transportima.
Koppelmaa sõnul olid tabatud isikud ja samuti sõiduk suhteliselt silmatorkamatud, kuid eeltöö ning inimeste käitumine andis aluse põhjalikumaks kontrolliks. Sõiduk lammutati laiali ning kokkupressitud hašiši pakid hakkasidki siit-sealt välja tulema.
Oskuslikult ehitatud peidikud ja kulleriteks valitud isikud viitavad üheselt, et Eestit kasutatakse transiitriigina. Seda tõika kinnitavad ka hašiši kogused, mida piiripunktides on tabatud. Narkopolitseinike andmetel on Eestis vaid üksikuid hašiši tarvitajaid.
Suurim Eestist leitud kogus oli lausa 830 kilogrammi, mis oli peidetud külmikauto haagisesse.
Koppelmaa sõnul alustavad kullerid oma teekonda tavaliselt Hispaaniast, kuhu omakorda on hašiš jõudnud Põhja-Aafrikast. Seejärel läbitakse Lääne-Euroopa ning lõpuks üritatakse kaubaga ületada Schengeni välispiir ja jõuda Venemaale.
Narkokullerid kasutavad tähelepanu hajutamiseks erinevaid maskeerimisvõtteid. Reisitakse koos peredega, võetakse kaasa suusavarustus või üritatakse muul moel ametnikke eksitada.
Tihtilugu jäädakse vahele just käitumisega või ei osata täpselt rääkida, kus käidi ja mida tehti. See omakorda annab tolliametnikele põhjuse seltskonda ja autot juba põhjalikumalt kontrollida.
Samuti tehakse aktiivselt koostööd teiste riikide tolliametnikega – suheldakse igapäevaselt ja vahetatakse informatsiooni. Koppelmaa sõnul on riikidevaheline infovahetus aidanud oluliselt vähendada narkotransiiti ja hoida piiriüleselt silma peal huvipakkuvatel isikutel.
Narkootiline aine hašiš on kanepi töötlemisprodukt, mida toodetakse Lõuna-Euroopas või Põhja-Aafrikas, misjärel transporditakse seda muuhulgas ka läbi Baltikumi Venemaale. Ühest grammist hašišist piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele inimesele. Keskmiselt müüakse üht grammi hašišit 15 euro eest.
Seega on käesoleva kriminaalasja raames Maksu- ja Tolliameti töötajate poolt ära võetud narkootilise aine väärtus ligi 1,2 miljonit eurot.
Suur kogus narkootikume oleks uimastanud sadu tuhandeid inimesi. Foto: MTA
