Lennuvälja linnaosa põlengutes kahtlustatakse süütamist

Sagenenud on Rakvere päästekomando päästjate väljasõidud Rakvere Lennuvälja linnaossa, kus asuvad garaazhiboksid. Päästjad käisid bokse kustutamas nii 13. kui 14. novembri õhtul.

Kaius Mölder

Aastakümneid samal kohal seisnud garaazhiboksidest on osa kasutusel, kuid paljud hüljatud ja täidetud ehitusprahi või muu sodiga. Sellised mahajäetud objektid meelitavad ligi isikuid, kes seal oma vaba aega veedavad või garaazhide sisu revideerivad. Mingil hetkel pannakse aga kogu kupatusele tuli otsa.

Vestlusest päästjatega selgus, et ei möödu nädalatki, kui tuleb jälle Lennuki tänava piirkonda välja sõita. Tihtilugu ilmuvad kuskilt välja noorukid, kes eemalt tuletõrjujate tööd jälgivad ja omavahel lõbusalt kommentaare vahetavad.

Põlengute põhjused

Selge on see, et ise need boksid põlema ei lähe, kuna seal ei ole voolu. Tulekahjude põhjuseks saab olla süütamine või lahtise tulega ümberkäimine. Teadaolevalt ei ole linnaäärne ala kodutute hulgas populaarne ja seetõttu jääbki üle variant, et tegemist on kellegi halva naljaga. Kuna süüdatakse mahajäetud bokse, siis ei esine pretensioone vara rikkumise või hävitamise kohta.

Päästeameti pressiesindaja Mari Rebase sõnul on sellel aastal ajavahemikus 4. juuni kuni 14. november Rakveres põlenud ühtekokku 15 objekti. Nende seas on nii kasutuseta, kui ka osalises kasutuses eluhooned, abihooned ja garaazhid.

Kahe viimatise põlengu põhjuste osas on uurimine pooleli. Ülejäänud 13 puhul jagunevad põhjused alljärgnevalt: kuuel juhul on põhjuseks kas laste mäng tulega või tahtlik süütamine laste poolt, kõik need juhtumid on edastatud politseile; seitsmel juhul ei ole põhjus ega tegijad täpselt teada, kuid on alust arvata, et tegu on süütamisega.

Sissepääsu tõkestamine

Ida päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo peainspektori Tanel Sepajõe sõnul on vastavalt tuleohutuse seadusele kasutuseta hoonete omanikud kohustatud kõrvalistele isikutele sissepääsu tõkestama. Hoonete sulgemine on vajalik, et vähendada hoonest tulenevat ohtu inimeste elule ja tervisele, hoida ära või vähendada omanikele tekkivat kahju ning tagada päästejõudude parem operatiivvalmidus kasutuseta hoonete tulekahjude vähenemise arvelt. Lisaks on kõrvalistel isikutel suletud hoonetesse raskem prügi vedada.

„Kui tulekahju on juba toimunud, osutub tulekahju põhjustanud isikute väljaselgitamine sageli äärmiselt keeruliseks. Karistuslikud meetmed ei taga veel meie ühiskonnas tulekahju tekitamise vältimist tulevikus ning üldjuhul ei ole tulekahju tekitanud isikud võimelised korvama ka tekitatud kahjut,“ lisas Sepajõe.

Olukorras, kus päästjad tegelevad kellegi rumala nalja tagajärgede likvideerimisega võib samal ajal keegi tõsiselt abi vajada. Siinkohal kutsutakse üles kõiki, kes põlengutega seoses informatsiooni omavad, sellest politseile teada andma.

Garaazhiboksides puudub vool ning ise need süttida ei saa. Foto: Kaius Mölder