Eesti on kosmoseriik
Kui ESTCube 1, Eesti esimene satelliit 2013. aastal Maa orbiidile lennutati, oli see sensatsioon. Eesti sai kosmoseriigiks. Aga Estcube ei tulnud tühjale kohale, enne seda olid Friedrich Georg Wilhelm Struve, Ernst Julius Öpik, Jaan Einasto ja Ene Ergma.
Tartu Tähetornis alustati astronoomiauuringutega 1814. aastal, praegu toetavad Eesti kosmoseteadust neli vaala – Tartu Observatoorium, Tartu Teaduspark, Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool. Eesti sai ESA (Euroopa Kosmoseagentuuri) liikmeks 2015. aastal, sellele eelnes põhjalik ja pingeline töö. Täisliikmeks saamine näitab programmides osalenud teadusasutuste ja ettevõtete, laiemalt kogu riigi, tõsiseltvõetavust – meil on, mida pakkuda. Eesti Kosmosebüroo asub Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) juures ja vahendab teadusasutuste ning ettevõtete rahvusvahelist koostööd.
Kosmos algab kokkuleppeliselt saja kilomeetri kõrgusel merepinnast nn Karmani liinilt. See on lähedal – süstik jõuab sinna 2,5 minutiga. Eluks kõlblik atmosfäär lõpeb juba kaheksa kilomeetri kõrgusel Maast.
Suurima eelarvega kosmoseagentuuri liikmesriigid on USA, Hiina ja Venemaa. Kõige edukam rakett on üllatuslikult Sojuz – enim edukaid starte ja maandumisi.
Kosmosetehnoloogiaid rakendati maa peal esialgu vaid militaarsfääris, nüüd järjest enam tsiviil – ja kommertstarbeks. Kosmosetehnoloogiaid on üldistatult kaht liiki – see (asjad), mida saadetakse Maalt üles ja see (informatsioon), mis tuleb ülevalt Maale. Eesti edulood on Regio kaardid, Skeletoni superkondensaatorid, müomeeter Myoton-2, minevikust Põltsamaa marmelaad ja Mistra vaip. See on valik fakte taustainfoks.
Kosmoseuuringud ei ole ambitsioonikate teadlaste pärusmaa, vaid rakendusteadus. Euroopa riikide kogemus näitab, et iga kosmosetööstusesse paigutatud euro tasub end kahe kuni nelja kordselt.
Mõju on mitmesuunaline – areneb kosmoseteadus ja rahvusvaheline koostöö, kosmosetehnoloogiad liiguvad maapealsesse majandusse, majandus areneb läbi ettevõtluse, tekivad uusettevõtted, mis on saanud inspiratsiooni teaduse arengust (just selliseid on meil vaja!) ning kosmosehariduse kaudu muutuvad reaalained populaarseks (ka seda on väga vaja!). Kindlasti on ESA programmides osalemine ka Eesti mainekujundus.
Lähitulevikus kasutame selliseid kaugseireandmetel põhinevaid rakendusi nagu maastiku läbitavuse ja metsade seisundi hindamine, põllumaade info uuendamine, vee- ja jääseire Läänemerel ning järvedel, lumeseire.
Kosmoseturism muutub igapäevaseks, ent „pigem hoiame oma Maad kui kipume Marsile,” on Madis Võõras kahe jalaga maa peal.
Ja UFO-d on kindlasti olemas.
Seda kõike kuulsid huvilised, kes jõudsid 16. novembril Georgi Söögituppa Väike-Maarja Põllumeeste Seltsi Õhtukooli esimesse tundi, kus oli külaline Eesti Kosmosebüroo juht Madis Võõras. Õhtukoolis jagavad oma mõtteid Väike-Maarjaga seotud inimesed, kellel on midagi olulist öelda. 16. detsembril on külaliseks Metsaküla, tänase Käru küla juurtega näitleja ja lavastaja Toomas Suuman.
Ene Kesler
Eesti Kosmosebüroo juht Madis Võõras pidas Väike-Maarja Põllumeeste Õhtukoolis loengu „Kosmos – kas kauge ja kättesaamatu või igapäevaelu lahutamatu osa?“. Foto: EAS
Madis Võõras on Väike-Maarja Gümnaasiumi vilistlane, lõpetas aastal 1973.
Ta lõpetas Tallinna Tehnikaülikooli mehhaanikateaduskonna 1979. aastal ning omandas 1999. aastal Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas magistrikraadi ärijuhtimises, magistritöö teemaks „Äriprotsessi optimiseerimine rõivatootmises“.
Võõras omab inseneri – ja leiduriametis 12aastast praktilist kogemust TTTK Mistras. Seal sai mees ka kuue patendi kaasautoriks. 11 aastat töötas Võõras peainseneri, tegevdirektori ja juhatuse esimehena rõivatootmisettevõttes AS Klementi.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega (EAS) liitus Madis Võõras 2003. aastal. Ta on EASi ettevõtlus- ja ekspordi keskuse võrgustike valdkonna ja Eesti Kosmosebüroo juht.
Võõras on keskendunud Eesti kosmoseäri ja -poliitika arendamisele. Alates Eesti liitumisest Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA) on ta Eesti delegatsiooni juht ESA juures.
