Inga Lungel helisevad kõrvus ema Teresa öeldud mõtted
Seriaalinäitleja Inga Lungel on käes kiired ajad, alles lõppes telesaade “Su nägu kõlab tuttavalt” ning ees ootab jõulutuur koos abikaasa Toomas Lunge ja peresõbra Tõnu Raadikuga. Rakvere kontsert toimub 15. detsembril Kolmainu kirikus.
Tõnu Lilleorg
Inga, tuuri pealkiri on “Meie pere jõulud”, millist muusikat kuulda saab?
Tuleb Tõnu Raadiku lugusid – need on imeilusad. Ta on mitu talvelaulude plaati välja andnud. Esitame paar minu ja Toomase kirjutatud lugu ning ka mõned teiste kuulsaks lauldud lood.
Kannan ette ka tekstilised vaheosad, luuletused ja tsitaadid, valin neid viimase hetkeni. Mul helisevad kõrvus mitmed ema Teresa poolt väljaöeldud mõtted, need on inimlikult universaalsed. Temast ei ole palju materjali, kuid mõned mõtted on kirja pandud ühte väikesesse kogumikku.
Kas teie perel on Rakverega isiklikke suhteid?
Loomulikult on. Terve Toomase suguvõsa on Haljala kandist pärit. Tema tädi elab praegu Haljalas ja me käime seal sageli. Toomase ema astus omal ajal Tartu Ülikooli ja tema isa läks sealt samast Haljala kandist talle Tartusse järgi. Rakvere ja selle ümbrus, ka põhjarannik, on meile armas koht. Seal on hea ja tore olla.
Minu jaoks on hästi armas ka Rakvere Teater. Enne veel, kui tuli “Pilvede all” ja muud ettevõtmised, kust inimesed mind rohkem teavad, mängisin lavastuses “Kohatu visiit”. See oli kaheksa-üheksa aastat tagasi. Madis Kalmet lavastas, peaosas oli Andrus Vaarik ja osales ka Peeter Jakobi, keda enam ei ole.
Mul on väga kahju, et seda nii vähe mängiti. Lavastus oli suurepärane, kõik osalised arvavad nii. See on üks neid väheseid lavastusi, kus mul lõpustseeni vaadates alati nutt kurku tuli – kaks meest ütlesid viimased repliigid ja ülalt langes lumeebemeid, see oli niivõrd liigutav.
Millise kogemuse saite näosaatest?
Kõik on läinud nii kiiresti, et tegelikult ei saa ma veel aru, mis on toimunud. Pidevalt olid uued ülesanded, palju pidi õppima ja fookuses olema. Sellist hetke, et istuks maha ja vaataks tagasi, ei ole veel olnud, see alles tuleb. Kõik osalejad said väga suure kooli. Laulu- ja tantsuõpetajad olid pidevalt meie ümber.
Mis oli eriti huvitav?
Huvitav oli otsida karakterite õiget tämbrit. Kui kuulata enda häält salvestatuna, siis esmane reaktsioon kipub olema: „Ah, see on nii võõras, ma ei taha kuulata!“
Võõristustunne kaob, kui sa hakkad ennast, nii häält kui füüsist, võtma kui materjali, mida rolli loomiseks kasutada. Pole aega ägada ja muretseda, mõtled vaid, mida teha saab. Hakkad objektiivselt suhtuma enda väljendusvahenditesse, oledki üks suur vahend. Vahel tundus mõni viis häält tekitada väga jabur ja mõtlesin, et nii ei ole normaalne laulda. Salvestuse pealt nii-öelda väliskõrvaga kuulates sain aga aru, et on okei. Sisekõrvaga kuuleme enda häält teisiti kui lindistuselt.
Telerist nägin end küllaltki teistsugusena, kui oleks arvanud. Kuidas teil sellega on?
Küllap oleme kõik mõelnud, et vaesekesed, miks nad ümberringi mind peavad kannatama, olen tegelikult ju hoopis teistsugune. Meie taju ja peegelpilt endast võivad erineda sellest, kuidas teised meid näevad.
Millised on teie pere jõulud?
Suuremalt jaolt samasugused nagu teistes toredates Eesti peredes. Juba oleme kaunistanud majaesise värviliste tulekestega. Jõuludeks toome tädi Haljalast meile, tema teeb tavaliselt sülti. Söögid valmistame ikka ise, eriti meeldib meile teha pasteeti. Laual on ka hapukapsas, õlu ja mesi.
Oleme kõik koos, võtame aja maha. Vaatame, et keegi ei peaks kuhugi kiirustama ja et jumala eest ei oleks telefone või arvuteid kusagil läheduses.
Jõulud on erilised siis, kui lapsed veel väikesed. Meie Nora on nelja-aastane. Ta ootab igal hommikul, mida päkapikk on toonud, see on nii tore.
Jõuluvanale teeme kõik koos ühise kontserdi, kinke eraldi vastu võtmas ei käida. Vanemad sugulased ei pea siis ütlema, et neil ei ole millegagi esineda ja ehk keegi teeb nende eest. Toomas mängib klaveril, igaüks osaleb ja siis saame kingitused korraga kätte.
Inga ja Toomas Lunge annavad Rakveres kontserdi. Foto: Toomas Tuul
