Kiirabikopter hakkab tulevikus kiiret abi osutama
Eestis puudub hetkel kiirabikopteri teenus. Olukord võib aga peagi muutuda – loodud on MTÜ Eesti Kiirabikopter, mis tegeleb teenuse teadvustamise ja arendamisega.
Kaius Mölder
Lennuvahendite kasutamine meditsiiniteenuse toetuseks on tänapäeva maailmas üsna laialt levinud. Näiteid ei pea kaugelt otsima – ka meie naabervabariigis Soomes on selline teenus olemas ja esindatud lausa kuue baasiga. Keskmiselt tehakse Soomes igal aastal 1500 väljalendu aastas ning kohalejõudmine abivajajani kõigub 17-36 minuti vahel. Suuruse poolest Eestiga võrreldavas Taani kuningriigis on lausa kolm ööpäevaringses valves olevat kiirabikopteri baasi.
Eestis hetkel sellist teenust ei ole. Äärmisel vajadusel teostavad hädaabi meditsiinilende Politsei- ja Piirivalve lennusalga kopterid. Need täidavad aga riiklikult erinevaid ülesandeid ja juhul, kui ressurssi soovivad kasutada korraga mitu jõustruktuuri, ei pruugi meditsiiniteenus olla prioriteediks.
Olukorra parandamiseks ühendasid viis ettevõtlikku lennundustaustaga meest jõud ja lõid MTÜ Eesti Kiirabikopter. Hetkel ei osutata küll veel kiirabikopteri teenust, kuid käsil on teenuse teadvustamise ja arendamise faas.
„Esmalt on vaja kokku viia asjast huvitatud pooled ja teadvustada kiirabikopteri teenuse olemusest nii rahvast kui ametnikke, samuti riigikoguliikmeid,” rääkis ürituse üks eestvedajatest Martin Noorsalu, kes on karastada saanud Afganistanis sõjaväekopteri piloodina. Noorsalu sõnul on hetkel probleemiks rahaliste vahendite leidmine, et sellist teenust üldse idee kavandist edasi arendada.
Samas tõdes kopteripiloot, et jalgratast pole vaja leiutama hakata ning tuginedes teiste riikide aastatepikkusele kogemusele ei ole projekti käivitamine sugugi keeruline. Analoogset teenust pakkuvates riikides on asi käima lükatud nii eraannetuste kui riiklike toetuste najal. Kui reaalsed numbrid lauale panna, siis ühe toimiva baasi ülalpidamine läheks aastas maksma kolm kuni viis miljonit eurot. Testperioodiks, mis kestaks kolm kuud, läheks Noorsalu sõnul vaja miljon eurot, et tõestada süsteemi toimimist ja jätkusuutlikkust.
Raha on vaid asja üks pool. Kuna kiirabiteenust osutavad Eestis erinevad firmad, siis tuleb kiirabikopteri teenus omakorda integreerida praegusesse meditsiinisüsteemi. „Selge on see, et tavakiirabil kulub tunde, et jõuda abivajajani raskesti ligipääsetavasse kohta või saartele,” rääkis Noorsalu. Kopter lendab otse abivajajani 250 km/h ning pardal on arst ja parameedikust meeskonnaliige. Esmased toimingud saab läbi viia juba kopteri pardal.
Politsei- ja Piirivalve lennusalga juhi Kalmer Sütti sõnul on idee kiirabikopteri teenuse pakkumisest igati tervitatav ja tooks lennundusse uusi tuuli. Samas arvas Sütt, et Eesti suhteline väiksus ja asustustihedus ei ole siiani karjuvat vajadust kiirabikopteri järele tekitanud. Patsiendi jaoks on oluline transpordiaeg, võimalikult kiiresti ühest haiglast teise või sündmuskohalt haiglasse jõudmine. „Viiendik möödunud aasta lendudest olid meditsiinilennud, mis tegi kokku 270 tundi. See, mis saab edasi, peaks olema erinevate ametkondade otsustada,“ ütles lõpetuseks Sütt.
Hetkel osutavad mitmesuguseid abilende Politsei- ja Piirivalveameti kopterid. Foto: Kaius Mölder
